Enam pole jäänud 20 aastatki hetkeni, mil koos söetööstuse ajalukku vajumisega kaob Saksamaal 20 000 hästitasustatud töökohta. Selle teadmisega kaasnevat muret püütakse leevendada suurte sõnadega söekaevanduspiirkondade uuest, vägevast tulevikust ja hiiglaslike rahasummadega.

Saksamaad peetakse omamoodi eeskujuks, kui jutuks on saastava energiatööstusega lõpparve tegemine. Üksikasjalik plaan söeelektrijaamade ja -kaevanduste sulgemiseks sai sakslastele omase detailsusega paberile juba tunamullu. Euroopa suurima majandusega riigina jagatakse heldelt toetusi ning seda seejuures vähemalt pealtnäha suunatult ja läbimõeldult.

Saksamaal tegutsetakse sootuks teisiti kui naaberriigis Poolas, kus söetööstuse töötajad kogunevad teadmatuse tõttu sageli protestidele. Kuigi mõistetakse, et ühel hetkel tuleb tõenäoliselt söega lõpparve teha, ei tea poolakad, millal see juhtub ja millistel tingimustel. Sama lugu on Eesti põlevkivitööstusega. Lõpust kõneldakse, aga ebamääraselt.

Rahast rääkides on Saksamaale raske midagi vastu panna. Piirkondadele, ettevõtetele ja inimestele, kes kannatavad kõige enam riigi otsusest söetööstusega hiljemalt aastal 2038 ühele poole jõuda, eraldatakse järgnevatel aastakümnetel vähemalt 40 miljardit eurot.

Kommentaarid
Copy