:format(webp)/nginx/o/2021/06/25/13873779t1h6f06.jpg)
Leedu president Gitanas Nausėda võttis sõna Ungari kaitseks, kes sai paljude Euroopa Liidu liikmete ägeda kriitika osaliseks, võttes vastu seaduse, mis keelab alaealiste ligipääsu seksuaalvähemusi puudutavatele materjalidele.
Nausėda sõnul kommenteeris osa tema ELi ametivendi Ungari seadust selle teksti lugemata.
Sama väitsid ka mitmed Ungari võimupartei Fidesz liikmed. Fideszi europarlamendi saadik Enikő Győri rõhutas Twitteris, et vastuvõetud seadus baseerub Euroopa põhiõiguste hartale, kus on kirjutatud, et vanematel on õigus õpetada oma lapsi enda maailmavaate, religiooni või pedagoogiliste uskumuste järgi.
«Käed eemale meie lastest,» kirjutas Győri Twitteris kutsudes oma Euroopa Parlamendi ametivendi üles tutvuma seadusega enne poliitilise seisukoha võtmist.
The law is based on Article 14 (3) of the Charter of Fundamental Rights of the EU: the right of parents to provide for the education of their children in accordance with their religious, worldview or pedagogical beliefs must be respected.
— Enikő Győri (@GyoriEniko) June 23, 2021
Hands off our children!
Leedu president kutsus samuti üles mitte mõistma kohut, süüvimata sellesse, mida Ungari soovib teha.
«Tänane arutelu kulges teemast pisut kõrvale kaldudes ja tõtt öelda püüdsid ametivennad kommenteerida asja seaduse teksti õieti lugemata. Arvan, et see ei ole õige,» sõnas Nausėda pärast ülemkogu.
«Kõigepealt tuleb meil hinnata seda, mida Ungari tahab teha ja mida tegi, ja alles seejärel hakata kohut mõistma. Täna oli seda teha ilmselgelt enneaegne,» lisas ta.
Enne ülemkogu allkirjastasid 17 ELi riigijuhti kirja, milles mõistsid hukka ohud põhiõigustele, sh soolise suundumuse alusel diskrimineerimise.
Nausėda keeldus seda allkirjastamast, leides, et selliseid küsimusi ei lahendata kirjadega.
/nginx/o/2021/06/25/13873785t1h2947.jpg)
Nausėda: ELi-Vene tippkohtumine olnuks Leedu ühiskonnale halb uudis
Leedu president Gitanas Nausėda ütles pärast seda, kui Euroopa Liidu ülemkogu lükkas tagasi Prantsusmaa ja Saksamaa ettepaneku taastada ELi juhtide kohtumised Vene presidendiga, et see olnuks halb uudis ELi ja Leedu ühiskonnale.
«See olnuks eelkõige halb uudis meie ühiskondadele ja ma ei kahtle, et ka Leedu ühiskonnale,» ütles Nausėda reedel Brüsselis ajakirjanikele.
«Andsime selge märgi, et praegustes oludes on EL-i ühepoolsed järeleandmised võimatud» - Leedu president Gitanas Nausėda.
«See olnuks ka halb märk idapartnerlusriikidele, sest ilmselt mõistame me kõik, mis juhtus 2014. aastal, ning alates sellest ei ole mingit edenemist olnud märgata. Vastupidi, endiselt hukkub inimesi, jätkub okupatsioon, kestab Gruusia piiristamine,» lisas ta.
Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise mõte lükati tagasi Kesk- ja Ida-Euroopa riikide, sealhulgas Leedu vastuseisu tõttu.
«Ma olen ülemkogu tulemustega rahul. Arvan, et me sõnastasime siiski küllalt selged põhimõtted, andsime selge märgi, et praegustes oludes on ELi ühepoolsed järeleandmised võimatud, ning on kindlad põhimõtted ja väärtused, mille eest me seisame,» sõnas Nausėda.
Ülemkogu arutelu Venemaa üle nimetas ta üsna raskeks.
/nginx/o/2021/06/25/13873799t1h8119.jpg)
Nausėda: ülemkogu pööras tähelepanu rändele Valgevenest
Leedu president Gitanas Nausėda ütles, et ELi riigijuhid pöörasid tähelepanu Valgevenest tulevale seadusvastase rände voole.
«Mainiti põhimõttelist asja. Migrantide küsimuses mainiti mitte ainult lõunasuunda, mis oli tavapärane, vaid ka idasuunda,» selgitas Nausėda pärast ülemkogu ajakirjanikele.
«Kahtlemata peetakse idasuuna all silmas just nimelt Valgevene-Leedu piiri,» lisas ta.
/nginx/o/2021/06/25/13873810t1hbe74.jpg)
Kinnitades rännet puudutavat otsust, mõistis ülemkogu hukka kolmandate riikide ükskõik millised katsed kasutada rännet oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
See sõnastus, mida varem kasutati eranditult seoses Türgiga, kes lasi läbi Lähis-Ida põgenikud, on nüüd kõneks seoses Valgevene tegevusega Leedu piiril, kirjutas uudisteportaal Politico.
Ülemkogu märkis niisamuti, et rändeteekondade muutumine tekitab tõsist muret ning nõuab pidevat valvsust ja tõsiseid samme.
Leedu väidab, et Valgevene laseb teadlikult ja tahtlikult migrante üle Leedu piiri, nimetades seda hübriidsõja osaks.
Sel aastal on Leetu jõudnud Lähis-Idast juba üle poole tuhande põgeniku.