EL-i tippkohtumise tulemus valmistas Türgile pettumuse (1)
Ankara väljendas täna rahulolematust Euroopa Liidu tippkohtumisega, mis lõppes kriitilise avaldusega Türgi inimõigusolukorra kohta, kuid ei toonud selget edasiminekut tollileppe asjus ega abilubadust.
EL tuli märtsis välja mitme stiimuliga, mis pidanuks veenma president Recep Tayyip Erdoğani suhete parandamise lubadust täitma.
Brüssel valmistub andma Türgile 2021.-24. aastani 3,5 miljardit eurot lisaabi miljonite Süüria põgenike võõrustamiseks.
EL-i liidrid ütlesid neljapäevasel tippkohtumisel, et Euroopa Komisjon esitab lähemal ajal ametliku ettepaneku.
Nende määratlus kõlas «viivitamatult», kuid ei sisaldanud täpset aega, ning abilubadusele lisandus mureavaldus põhiõiguste pärast Türgis.
Türgi välisministeerium ütles reedel, et lubatu ei vasta ootustele ega vajadustele.
«Türgi on andnud pingete lõdvendamiseks nng dialoogi ja koostöö alustamiseks rohkem kui oma osa,» ütles ministeerium.
Ankaral on teravaim vastuseis Prantsusmaa ning ajaloolise vastase Kreekaga seoses puurimistöödega Küprose lähistel ja maagaasi otsimisega Vahemere idaosa vaidlusalustes vetes.
Siiski on Ankara ja Ateena saanud nii kaugele, et esimest korda pärast 2016. aasta on alanud kõnelused vaidluste lahendamiseks ja Türgi on toonud uurimislaevad vaidlusaluselt merelt ära.
Ka teineteist isiklikult solvanud Erdoğan ja Prantsuse president Emmanuel Macron on püüdnud sõnasõda lõpetada ning hiljuti said nad kokku NATO tippkohtumise ajal.
Ankarale valmistavad erilist meelehärmi kasinad edusammud 1995. aastal sõlmitud tollileppe uuendamise protsessis. Välisministeerium nimetas seda venitamistaktikaks ja hea tahte puudumiseks.