Rootsi peaminister Löfven astub tagasi

Copy
Rootsi peaminister Stefan Löfven.
Rootsi peaminister Stefan Löfven. Foto: Soeren Andersson / EPA / Scanpix

Rootsi peaminister Stefan Löfven teatas täna, et lahkub ametist ning et ennetähtaegsete üldvalimiste korraldamine ei ole praeguses olukorras riigi huvides.

Löfven lubas anda tänaseks teada, kas ta otsustab eelmisel nädalal toimunud umbusaldamise järel ametisse jääda või lahkub ametist.

Täna teatas peaminister, et paneb ameti maha ja annab valitsuse moodustamise ülesande parlamendispiiker Andreas Norlénile.

Spiikri otsustada on, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. On oodata, et ettepanek tehakse taas Lövfenile, kelle erakonnal on 349-kohalises parlamendis sada kohta ning kelle sotsiaaldemokraatide ja roheliste vähemusvalitsus on toetunud seaduste vastuvõtmisel väikesele Vasakparteile.

Löfven tõi täna välja keerulise olukorra koroonaviirusega ja viitas tõsiasjale, et järgmised valimised on juba sel aastal. Seetõttu märkis ta, et erakorralised valimised ei ole praegu Rootsile parim lahendus.

Löfven ütles, et on valmis juhtima uut valitsust, kui selles saavutatakse kokkulepe.

2018. aasta üldvalimiste järel kulus valitsuse kokkupanemiseks neli kuud.

Pärast umbusaldamist eelmisel nädalal sai Löfvenist esimene Rootsi valitsusjuht, kes on sel viisil ametist lahkunud. Umbusaldamise algatasid paremäärmuslikud Rootsi Demokraadid.

Umbusaldamist toetasid konservatiivsed Mõõdukad ja Kristlikud Demokraadid. Kokku sai umbusaldamine 349-kohalises parlamendis 181 saadiku toetuse.

Löfven kritiseeris ametist lahkumise järel umbusaldamist, öeldes, et opositsioonil ei ole endal enamust tema asendamiseks.

«Nad hääletasid valitsuse välja ilma, et neil endal oleks sellele alternatiivi,» lausus Löfven.

Praegune valitsus jääb ajutiselt tegevusse, kuniks suudetakse moodustada uus.

63-aastane Löfven, endine keevitaja, viis Rootsi vasakpoolsed 2014. aastal tagasi võimule ning püsis võimu juures pärast erakonna liigutamist lähemale tsentrile. Löfveni viimased kaks valitsust olid vähemusliidud Roheliste Parteiga, ning see püsis teiste erakondade toetuse najal.

Tagasi üles