/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/06/28/13880400t1h59e5.jpg)
- Rootsi sotsist peaminister Stefan Löfven teatas eile tagasi astumisest
- Kohe väljendas ta ka valmidust piisava toetuse korral ametisse naasta
- Võimalike peaministrivariantidena nähakse veel Moderaatide ja Keskpartei juhte
- Samas pole välistatud, et võimukõnelused kestavad tuleva aasta valimisteni
Nädal tagasi umbusaldatud Rootsi peaminister Stefan Löfven teatas eile, et astub tagasi, kuid on valmis piisava toetuse korral uuesti valitsusjuhi rolli enda kanda võtma.
«Olen valmis juhtima valitsust, mida parlament on nõus taluma,» lausus sotsiaaldemokraat Löfven pressikonverentsil, viidates sellele, et Rootsis otsustavad peaministri ametisse saamise mitte poolt-, vaid vastuhääled ehk enamus Riksdagist peab valitsust n-ö sallima. «Minu partei ja mina oleme valmis võtma oma õlule vastutuse, et koos teiste konstruktiivsete jõududega jätkata meie riigi edasi viimist.»
Tagasiastumise asemel võinuks Löfven kuulutada välja ka erakorralised valimised, kuid ta otsustas seda enda sõnul mitte teha, kuna juba aasta pärast peetakse Rootsis korralised valimised ning keset pandeemiat hääletuse korraldamine poleks tema hinnangul mõistlik, vahendas SVT.
Politoloogide hinnangul pole välistatud, et uue peaministri otsingud kestavad järgmise aasta septembris peetavate valimisteni.
Kõnelusi uue peaministri leidmiseks hakkab nüüd vedama parlamendi esimees Andreas Norlén. Seni jääb sotside ja roheliste võimuliit tegutsema üleminekuvalitsusena.
Asjatundjate hinnangul on Rootsis praegu kolm realistlikku võimukombinatsiooni: vasakerakondade sotsiaaldemokraatide ja roheliste vähemusvalitsus, mille aitavad ametisse Vasakpartei ja Keskpartei; parempoolsete Moderaatide ja Kristlike Demokraatide vähemusvalitsus, mis toetub Rootsi Demokraatidele ja Liberaalidele; tsentristlike Keskpartei ja Liberaalide vähemusvalitsus kui kompromiss kuni tuleva aasta valimisteni.
SVT poliitikaeksperdi Mats Knutsoni sõnul on kõige tõenäolisem Löfveni uuesti peaministriks saamine sotside ja roheliste valitsuses, sest koos neid senigi toetanud Vasakpartei ja Keskparteiga oleks nelikul 349-liikmelises parlamendis 175 häält ehk ühehääleline enamus.
Samas keeldub Keskpartei otsesest koostööst Vasakparteiga ning lisaks on nende ridades üks saadik, kes ei pruugi erakonna joont järgida.
Kristerssoni sõnul on ta valmis paremvalitsust moodustama, kui parlamendienamus pole selle vastu, ning läbirääkimisi on ta nõus pidama kõigi parteidega.
Kui Löfven sai pärast 2018. aasta valimisi peaministriks, hääletas keskparteilane Helena Lindahl erinevalt erakonnakaaslastest tema vastu. Oma plaanist teatas ta toona juba enne hääletust, kirjutas Expressen.
Lindahli eelmise nädala Facebooki-postitus meelemuutusele ei viita: «Täna ei näe ma, et [valitsuse] viimane ametiaeg oleks andnud mulle põhjust vaadata üle oma arusaam koostööst Stefan Löfveniga. Ta sai oma võimaluse ja tulemus pole olnud hea.»
Tema hääl võib olla määrav paremleerile, kes loodab, et peaministriks saab Moderaatide juht Ulf Kristersson. Moderaatidel, Kristlikel Demokraatidel, Rootsi Demokraatidel ja Liberaalidel on koos 174 saadikut.
/nginx/o/2021/06/28/13880402t1h2e85.jpg)
Kristerssoni sõnul on ta valmis paremvalitsust moodustama, kui parlamendienamus pole selle vastu, ning läbirääkimisi on ta nõus pidama kõigi parteidega.
Lindahli võimalikku abi ta eilsel pressikonverentsil siiski lunima ei kippunud. «Iga saadik peab langetama ise otsuse, kuidas ta hääletab. Seda otsust ei saa keegi teine nende eest teha,» vastas Kristersson ajakirjanike pärimisele.
Nii Lundi ülikooli riigiteadlane Jan Torell kui ka tema kolleeg Uppsala ülikoolis Li Bennich-Björkman peavad aga võimalikuks, et peaministriks saab Keskpartei esimees Annie Lööf.
/nginx/o/2021/06/28/13880401t1hb04f.jpg)
«See võiks olla kitsas tsentrivalitsus, mida sallivad mõlemad pooled. Nii võivad sotsid ja Keskpartei vahetada rollid ning Annie Lööf teeb valitsuse ja Stefan Löfven saab vastutasuks esitada teatud nõudmisi poliitilisele mõjule,» ütles Torell Dagens Nyheterile.
Bennich-Björkmani sõnul kõneleb selle kasuks asjaolu, et korralised valimised on Rootsis plaanis 2022. aasta septembris, mistõttu võivad suurparteid olla valmis ajutiselt taktikepist loobuma.
Samas pole politoloogide hinnangul välistatud, et uue peaministri otsingud kestavadki järgmiste valimisteni.