Esimene teadaolev katkuohver elas praeguse Läti alal 5000 aasta eest

Esimese teadaoleva katkuohvri kolju. Kütt-korilane elas praeguse Läti territooriumil 5000 aasta eest. Foto: DOMINIK GOLDNER / AFP / Scanpix

Katk on laastanud inimkonda tuhandeid aastaid, 14. sajandil pühkis must surm minema umbes pool Euroopa elanikkonnast, ning teadlased on pikka aega pead murdnud selle päritolu ja evolutsiooni üle.

Teisipäeval teatasid teadlased, et on leidnud selle esimese teadaoleva ohvri: küti-korilase, kes elas 5000 aasta eest praeguse Läti territooriumil ning kelle säilmetelt leiti katkubakterit (Yersinia pestis).

«Meie tuvastatud tüve analüüsid näitavad, et Y. pestis arenes arvatust varem,» ütles AFP-le Saksamaa Kieli ülikooli aDNA (iidse DNA) labori juhataja Ben Krause-Kyora.

Krause-Kyora ja tema kolleegid kirjutasid ajakirjas Cell Reports, et selle bakteritüve sugupuu tekkis juba 7000 aastat tagasi, kui see eraldus oma eelkäijast Yersinia pseudotuberculosisest.

Uus leid lükkab varem tuntud ajaskaala 2000 aasta võrra tagasi.

Bakteritel puudusid võtmegeenid, näiteks selline, mis võimaldas sel levida kirpude kaudu – see tähendab, et iidne tüvi oli nii vähem nakkav kui ka surmav kui keskaegne variant.

Kütt-korilane oli kahekümnendates eluaastates mees tingliku nimega «RV 2039». Ta oli üks kahest inimesest, kelle luustikud kaevati 19. sajandi lõpul välja Riņņukalnsis tänapäeva Lätis.

Säilmed kadusid kuni 2011. aastani, kuni nad ilmusid taas välja kuulsa saksa antropoloogi Rudolph Virchow kollektsiooni koosseisus.

Y. pestis tuvastati RV 2039 vereringest ja see tõenäoliselt tappis ta, kuigi teadlaste arvates võis haiguse kulg olla aeglane.