EL ja ÜK sõlmisid Põhja-Iiri «vorstisõjas» ajutise vaherahu
Nõndanimetatud vorstisõja oht Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel ennetati kolmapäeval, kui pooled jõudsid leppeni pikendada armuaega, mil külmutatud lihatooted ei pea Põhja-Iirimaal tolli läbima.
Briti Brexiti-minister David Frost nimetas seda «mõistlikuks pikenduseks» ja «positiivseks esimeseks sammuks», kuid ütles, et provintsi Brexiti-järgsele kaubanduskorrale on vaja alalist lahendust.
«Põhja-Iirimaa on Ühendkuningriigi lahutamatu osa ja selle tarbijad peavad saama nautida tooteid, mida nad Suurbritanniast aastaid ostnud,» lisas ta.
Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič toonitas, et kokkulepitud lahendus on ajutine.
Brüsselit oli pahandanud Londoni ähvardus pikendada ühepoolselt armuaega, mil külmutatud lihatoodete kaubandust Põhja-Iirimaa ja ülejäänud Suurbritannia vahel ei kontrollita. Euroopa Liit ähvardas anda vastulöögi.
Pinged vaibusid, kui Briti valitsus esitas pikenduse jaoks ametliku taotluse.
Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidu ühisturult ja tolliliidust 1. jaanuaril, neli aastat pärast ajaloolist referendumit.
Lahkumise eel jõuti leppeni protokolli osas, mille alusel pidi hakkama toimima kaubandus Suurbritannia põhiosa ja Põhja-Iirimaa vahel.
Teatud kaupadele kehtestati tollikontroll, et hoida avatuna Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vaheline piir ja ennetada kontrollimata kaupade voolu bloki ühisturule läbi Iirimaa.
Põhja-Iirimaa unionistide kogukond näeb selles aga ohtu provintsi staatusele Ühendkuningriigi osana.
Ühe Euroopa Liidu ametniku sõnul lepiti kolmekuises pikenduses kokku, et arutada laiemat lepet, mis hõlmaks loomseid- ja taimseid kaupu.