/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2021/06/30/13884812t1hdf9a.jpg)
ÜRO Maailma Toiduprogrammi (WFP) juht hoiatas eile, et mitmekümnes riigis võib näljahäda omandada piibellikud mõõtmed, kui toidupuuduse leevendamiseks otsekohe midagi ette ei võeta.
WFP tegevdirektor David Beasley ütles Itaalias G20 humanitaarabikohtumisel, et maailma liidrid tulid eelmisel aastal appi rahalise toetusega koroonapandeemia tõttu hätta jäänud riikidele, kuid peaksid seda tänavu jälle tegema.
«Me mõtlesime, et Covid jääb 2020. aasta lõpuks tagasivaatepeeglisse, aga see tuli uuel kujul tagasi, Delta ja teiste variantidega, laastades eriti maailma madala sissetulekuga ja arenguriike, kes on selles tõelises tormis katastroofiliselt räsida saanud,» lausus ta.
Eelmisel aastal Nobeli rahupreemia saanud WFP palub kuus miljardit dollarit, abistamaks 41 miljonit inimest 43 riigis, mida ähvardab näljahäda.
Näljale läheneb olukord Etioopias, Madagaskaris, Lõuna-Sudaanis ja Jeemenis, aga eriti hull on situatsioon Nigeerias ja Burkina Fasos.
«Need ei ole lihtsalt arvud ega statistika, need on tegelike nimede ja eludega inimesed, kaitsetud ja sõna otseses mõttes nälgimise lävel,» ütles Beasley.
«Kui me neid hädas ei aita, võib kuue kuni üheksa kuu pärast olla käes ennenägematu piibellikes mõõtmetes näljahäda, mis destabiliseerib riike ja toob kaasa massimigratsiooni,» hoiatas WFP tegevdirektor.
Beasley sõnul võib tegevusetus tuua kaasa nn näljapandeemia, mille tagajärjel sureb päevas 300 000 inimest.
Beasley lisas, et praegu on maailmas 821 miljonil inimesel raskusi igapäevase toidu kindlustamisega. «Miljonid inimesed, kes elavad konfliktidest räsitud riikides, nende hulgas paljud naised ja lapsed, seisavad silmitsi näljaohuga, ning seal on näljahäda väga tõeline ja ohtlik võimalus,» rõhutas ta.
Konfliktidest, kliimamuutusest ja majandusvapustustest tingitud toidupuudust on süvendanud koroonapandeemia.