Löfvenile anti taas ülesanne üritada moodustada Rootsi valitsus

Rootsi peaminister Stefan Löfven pressikonverentsil 29. juuni 2021. Foto: AFP/SCANPIX

Rootsi parlamendispiiker ütles neljapäeval, et palus eelmisel peaministril Stefan Löfvenil koguda piisavalt toetust uue valitsuse moodustamiseks.

Rootsi parempoolse opositsiooni suurima partei juht Ulf Kristersson ütles neljapäeval, et loobub katsest saavutada enamust uue valitsuse moodustamiseks.

Löfven teatas esmaspäeval, et astub pärast läinud nädalast parlamendi umbusaldusavaldust tagasi, kuid ennetähtaegsete üldvalimiste korraldamise asemel jättis ta uue valitsusjuhi otsimise parlamendi spiikri ülesandeks.

Spiiker Andreas Norlén pakkus teisipäeval võimalust valitsus moodustada Mõõdukate Partei juhile Kristerssonile, tuues välja, et ta juhib suurimat parteid erakondade seas, mis Löfveni kukutasid.

«Parlamentaarseid tingimusi uue parempoolse valitsuse moodustamiseks lihtsalt ei ole,» ütles Kristersson pressikonverentsil.

2018. aasta üldvalimistele järgnenud ummikseisu järel võttis peaministri leidmine neli kuud, kuid Norlén toonitas sel nädalal, et seekord see protsess nii kaua võtta ei tohi.

Kristerssonile andis ta toetuse leidmiseks kolm päeva ning ütles, et loodab esimese hääletuse uue valitsuse üle korraldada järgmisel nädalal.

Norlén teatas, et helistas Löfvenile ja andis talle korralduse uurida tingimusi moodustada uus valitsus, mida parlament «tolereeriks».

«Minu sõnum on see, et sotsiaaldemokraadid ja mina oleme valmis kandma vastutust riigi juhtimise eest edasi koos teiste konstruktiivsete pooltega,» kirjutas Löfven sotsiaalmeedias.

Kui uue peaministri valimine peaks nurjuma neli korda järjest, korraldatakse kolme kuu jooksul automaatselt ennetähtaegsed valimised.

Järgmised korralised parlamendivalimised on kavas 2022. aasta septembris ja toimuvad sõltumata sellest, kas vahepeal on olnud erakorralisi valimisi. See tähendab, et rootslased võivad saada valima kaks korda aasta jooksul.

Löfveni valitsus langes, kui tema sotsiaaldemokraatidel tekkis riid valitsust toetava Vasakparteiga.

Ehkki umbusaldusavalduse esitasid parempopulistlikud Rootsi Demokraadid, sai see alguse, kui Vasakpartei teatas, et on vastu plaanile üürihindade osalisest dereguleerimisest.

Umbusaldamist toetasid ka Kristerssoni mõõdukad ja kristlikud demokraadid.