Intervjuu ⟩ Suursaadik rändekriisist: tegu pole Leedu-Valgevene vastasseisuga

Suursaadik Kai Kaarelsonile pakub Vilniuse saatkonnas seltsi koer Sulli, kelle Kaarelson Gruusia tänavatelt ära päästis ajal, kui seal suursaadikuna teenis. Foto: Konstantin Sednev

Riikluse ehk kuningas Mindaugase päev 6. juulil on Leedus vaba päev ja nii ka Eesti saatkonnas pealinnas Vilniuses, kus teenindav personal puhkab. Majas on vaid Eesti suursaadik Kai Kaarelson, tema koer Sulli ja saatkonna asejuht Maris Tippo, kes Postimeest Leedu riigipühal võõrustavad.

Kuigi Leedus on kehtestatud siseruumides maskikandmise kohustus, ütleb suursaadik Kaarelson, et Eesti territooriumil pole maski vaja. Äreva aja üle mõtiskledes usub Kaarelson, et rändekriis Eestile ohtlik ei ole. Ta rõhutab, et tegu pole kindlasti ainult Leedu-Valgevene omavahelise konfliktiga.

Kuidas vaatab Eesti suursaadik Leedus praegu riigis valitsevat kriisiolukorda?

Ma arvan, et võimalus, et see endast otseselt Eestile ohtu kujutaks, on täna võrdlemisi teoreetiline. Jällegi – ei saa ju tegelikult ennustada, mis juhtub homme või ülehomme. Jah, kui vaatame neid numbreid, mis on täna ja milline kasv on hüppeliselt toimunud viimaste päevade jooksul, siis seda ei saa välistada.

Aga mina Eesti suursaadikuna ei saa küll öelda, et Leedu võimekus seda rännet pidurdada oleks nii piiratud, et need inimesed hakkavad edasi liikuma Läti ja Eesti poole. Nende tung ilmselt ei ole põhja poole, seal [on] hoopis teine suund, kuhu nad üritavad minna, ja sellepärast ei ole minu arvates põhjust karta, et Eesti oleks esimene sihtriik, kuhu nad siit edasi üritavad minna.

Kas Leedus on valitsus või kodanikud mures?

See on päevadega muutuv suurus. Päris alguses, kui tulema hakkasid esimesed migrandid, ei olnud mingisugust suuremat muret märgata, aga ma ütleks, et nüüd on murefoon tõesti rohkem ilmne. Eriti viimase nädalavahetuse jooksul.