ÜLEVAADE: Kas Eesti eurosaadikud usuvad Euroopa radikaalsemate paremjõudude liitumisse? (1)
/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
9. juuli 2021, 15:54
Möödunud nädala lõpus tuli 16 radikaalsema tiiva paremerakonda - Marine Le Peni Rahvuslikust Liidust ja Viktor Orbani Fideszist EKREni - välja ühisavaldusega.
Deklaratsiooniga liitunud erakonnad teatasid, et plaanivad edaspidi tihedamat koostööd, et omada ühisel jõul suuremat mõju ELi tuleviku mõjutamises.
Ühisavaldusega liitunud
- Rahvuslik Liit (Prantsusmaa)
- Lega Per Salvini Premier (Itaalia)
- Õigus ja Õiglus (Poola)
- Fidesz (Ungari)
- Vox (Hispaania)
- Itaalia Vennad
- Austria Vabaduspartei
- Flaami Tähtsus (Belgia)
- Taani Rahvapartei
- Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
- Põlissoomlased
- Leedu Poolakate Valimisaktsioon
- Kristlik-demokraatlike Rahvuslike Talupoegade partei (Rumeenia)
- Kreeka Lahendus
See omakorda lükkas käima spekulatsioonid, kas paremtsentrit koondavast Euroopa Rahvaparteist (EPP) lahkunud Fidesz (esindatud 12 eurosaadikuga) ning kahe väiksema europarlamendi fraktsiooni - Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (63 liiget) ning Identiteedi ja Demokraatia (71 liiget) - vahel jagunenud erakonnad võiksid moodustada uue poliitilise grupi.
Puhtalt matemaatiliselt kokku liites võiks neil tekkida europarlamendis 146 liikmega fraktsioon. See jääks suuruselt alla vaid 178 saadikuga EPP-le ja oleks täpselt sama suur praeguse number kahe ehk sotside grupiga.
Postimees esitas Eesti eurosaadikutele järgmise küsimuse:
Mida võiks Identiteedi ja Demokraatia, Euroopa Konservatiivide ja Reformistide ning Fideszi põhjal tekkiv uus poliitjõud muuta europarlamendi elus?
Eesti eurosaadikute arvamuste ülevaates on sel korral viie rahvaesindaja arvamused. Sotsiaaldemokraadid Marina Kaljurand ja Sven Mikser ei soovinud vastata.
Andrus Ansip, Reformierakond, Uuenev Euroopa:
Alates 2014 aasta Euroopa Parlamendu valimistest, mis olid esimesed pärast ülemaailmset finantskriisi, on oodatud, et populistlikud jõud, kes kasutavad ära eurovastasust oma riigisisestes debattides, võiksid moodustada Euroopa Parlamendis ühise grupi.
Seda ei juhtunud ei 2014. ega 2019. aasta valimiste järel ja mina ei usu, et sellest ka nüüd asja saab. Erinevused parteide vahel on liiga suured.
Mitmed nimekirjas olevad parteid on väga lähedastes Vladimir Putini Venemaaga, saades sealt raha ja ideid. Teised nimekirjas olevad parteid häbenevad või suisa taunivad selliseid suhteid.
Mitmed euroskeptilised parteid on oma eurovastasust avaliku arvamuse tõttu tublisti pehmendanud ning tihedam koostöö radikaalsemate eurovastastega vähendaks oluliselt toetust nendele parteidele. Arukas ELi lõimumist toetav enamus on ja ka jääb Euroopa Parlamendis juhtivaks.
Jaak Madison, EKRE, Identiteet ja Demokraatia:
Uut suuremat ja tugevamat paremkonservatiivset poliitfraktsiooni on Euroopa Parlamendis hädasti vaja.
Kui veel 10-20 aastat tagasi esindas klassikalisi konservatiivseid väärtusi Euroopa Rahvapartei (EPP), siis tänaseks on kahjuks EPP peavool liikunud jõuliselt vasakliberaalsele tiivale põhilistes küsimustes, milleks on immigratsioon, liikmesriikide suveräänsus ja sotsiaalsed väärtusküsimused perekonnapoliitikas.
See on juhtunud eelkõige vasakradikaalsete jõudude mõjul ja survel. Sestap on ülioluline, et sarnased erakonnad suudaksid teha tõhusalt koostööd ja kallutada parlamendi vasakäärmuslikku meelsust taas normaalsusesse ja siin olen ka mina andnud oma panuse, sest Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on selle algatuse üks liikmetest.
Sellise uue poliitjõu tekkega oleks võimalus tõusta vähemalt teiseks suurimaks fraktsiooniks või lausa suurimaks, kui ka EPPst tuleksid üle mitmed konservatiivid.
Urmas Paet, Reformierakond, Uuenev Euroopa:
Ma ei pea uue nn poliitjõu teket tõenäoliseks. Selleks on need erakonnad erinevatest riikidest põhimõttelistes asjades liiga erinevad.
Oleme selliste parteide lähenemiskatset näinud varemgi. Näiteks pärast Donald Trumpi valimist USA presidendiks ja eelmiste Euroopa Parlamendi valimiste eel. Aga ka siis ei viinud see kuhugi.
Nende parteide vahel on suured erimeelsused näiteks Vene-poliitika osas, riigi osakaalust majanduselus jne. Seega ma ei näe, et nende parteide koostöö saaks tegelikkuses palju tihedamaks minna
Kui vaadata ka nende senist tegutsemist Euroopa Parlamendis, siis ECRi kuuluvad parteid on olnud palju konstruktiivsemad ja sisulise töö tegijad. IDsse kuuluvad parteid pole seda suurel määral olnud.
Seega, kokkuvõtlikult ma ei näe, et see nende parteide ühisdeklaratsioon tegelikus elus suurt midagi muudaks.
Riho Terras, Isamaa, Euroopa Rahvapartei:
Ma ei usu, et esialgu asi ühisdeklaratsioonist kaugemale jõuab. Kahtlemata saaksid nad Euroopa Parlamendis fraktsiooni moodustada, sest vastavad tingimused on täidetud, kuid siiani ei ole nad selle tarbeks reaalseid samme astunud.
Kui see uus fraktsioon moodustatakse, siis oleks neil oma suurusele vastavalt ka võimalus teatavaks juhtpositsiooniks. Küll aga moodustaks selle fraktsiooni väga eriilmeliste vaadete ning seiskohtadega inimesed, kelle kooselu ei saa olema lõbus – ja koostöö veelgi vähem lõbus.
Ühtlasi peavad paremtsentristid mõtlema, kuidas taas oma väärtustest ja põhimõtetest inimestele nähtavalt kinni pidada. Samu aateid kasutavad retoorikas vastandlike vaadetega koostöövõimetud parempopulistid.
Paremtsentril on aeg peeglisse vaadata, kui tihtipeale võidab vastandlike vaadetega populism.
Yana Toom, Keskerakond, Uuenev Euroopa:
Eks see ambitsioon oli neil algusest pealem moodustada mingi suur euroskeptilise jõud, mis on Euroopa Parlamendis suuruselt teine või kolmas fraktsioon.
Nende probleem on, et nad ei väga koostööaltid. Nende sees on tegelikult väga tõsised vastuolud. Kas või näiteks Venemaa suunal – mõni tahab Vene raha, teine ütleb, et Venemaaga ei saa mingil juhul koostööd teha.
Pluss, ma tean, et EPP vaatab pärast seda, kui nad Fideszi välja lõid, ringi, kuidas oma arvu suurendada. Siin oli kuulujutt, et kaks Lega inimest näiteks läheb EPPsse.
Isegi, kui neil õnnestub mingisugune suur fraktsioon moodustada, europarlamendi mandaadi teises pooles väga suuri põhimõttelisi seadusandlusi enam reeglina ei tule, nii, et mingit suurt mõju ikkagi oodata ei ole. Kuigi märgiliselt on see tugev sümboolne samm.
Artikkel on valminud koostöös Euroopa Parlamendiga.
