Haiti palus USA-lt ja ÜRO-lt riigi stabiliseerimiseks sõdureid appi (2)

Copy
Haiti peaminister Claude Joseph (vasakul) ja valimiste minister Mathias Pierre.
Haiti peaminister Claude Joseph (vasakul) ja valimiste minister Mathias Pierre. Foto: AFP/SCANPIX

Haiti esitas USA-le ja ÜRO-le pärast president Jovenel Moïse tapmist palve saata sõdureid appi julgestama selle sadamaid, lennuvälju ja teisi strateegilisi objekte, ütles reedel valitsuse minister.

Ühendriigid on juba öelnud, et kavatsevad saata Port-au-Prince'i Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) ja teisi agente seoses atentaadiga, mis tekitas selles vaeses Kariibi mere riigis võimuvaakumi.

«Pärast seda, kui Moïse kolmapäeval mõrvati, arvasime, et palgasõdurid võivad hävitada osa taristust, et luua riigis kaost. Esitasime taotluse jutuajamisel USA välisministri ja ÜRO-ga,» lausus valimiste minister Mathias Pierre.

Nii USA välisministeerium kui Pentagon kinnitasid mõlemad, et said Haitilt palve osutada abi julgeoleku tagamisel ja uurimisel ning et ametnikud on Port-au-Prince'iga ühenduses, kuid ei täpsustanud, kas sõdureid riiki saadetakse.

ÜRO ei ole kommentaarisoovile vastanud.

Washington on viidanud oma valmisolekule Haitit uurimisel aidata ning Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki lisas reedel, et kõrge FBI ja teised ametnikud suunduvad sinna niipea kui võimalik.

Colombia teatas reedel, et Moïse atentaati arvatakse olevat segatud 17 endist Colombia sõdurit.

Kaks meest, kes Haiti politsei kuuli läbi hukkusid, ning 15 ülejäänud kahtlusalust võisid kuuluda Colombia rahvusarmeesse, kust nad lahkusid ajavahemikus 2018-2020, lausus pressikonverentsil Jorge Luis Vargas.

Moïse tapeti kolmapäeval varahommikul tema enda kodus, rünnakus sai haavata ka presidendi abikaasa.

Haiti võimude andmeil oli ründajaid 28, neist 26 colombialast ja kaks Haiti päritolu ameeriklast.

Rünnak on veel enam destabiliseerinud Ameerikate vaeseimat riiki, mis oli juba niigi institutsionaalses kriisis.

Moïse ei olnud korraldanud riigis valimisi sestsaadik, kui 2017. aastal võimule tuli ning riik on olnud parlamendita alates 2020. aasta jaanuarist.

Üks tema viimaseid samme presidendina oli neljapäeval nimetada uueks peaministriks Ariel Henry, kes ei olnud veel astunud ametisse, kui Moïse tapeti.

Mõni tund pärast atentaati teatas Henry eelkäija Claude Joseph, et riiki juhib tema.

Kuigi opositsioon on süüdistanud Josephi võimuhaaramises, kinnitab ÜRO saadik Haitil Helen La Lime, et tollel on siiski volitused, sest Henryd ei oldud veel ametisse kinnitatud.

Tagasi üles