Colombia eksport: kodusõja veteranid tegutsevad palgasõduritena

Colombia sõdurid. Foto on illustreeriv. Foto: AP/Scanpix

Colombiast pärit palgasõdureid võitleb Jeemenis ja Afganistanis, teised valvavad Araabia Ühendemiraatide naftatorusid ning osa ilmus sel nädalal välja Haitis, kus neid süüdistatakse presidendi tapmises.

Colombiast pärit sõdurid ja muud ebaseaduslikud võitlejad on üle poolesaja aasta kestnud kodusõja veteranid, kes nüüd tegutsevad ülemaailmsel palgasõdurite turul.

Umbes 26 colombialast seisavad silmitsi süüdistustega kolmapäeval sooritatud president Jovenel Moïse'i mõrvas, mille käigus sai haavata ka tema naine Martine.

Colombia teatas reedel, et nende andmeil osales rünnakus vähemalt 17 endist sõdurit. Enamik vangistati ning mõned tapeti Haiti korrakaitsjate poolt.

Colombia palgasõdurite osalus tõmbas tähelepanu tulusale palgasõdurite turule.

«Nad on asümeetrilises sõjas väga kogenud... Colombia sõdur on hea väljaõppega, kogenud ning peale selle ka odav,» ütles Jorge Manila, kriminaalküsimuste uurija Illinoisi Ülikoolis.

2004. aastal pidasid Venezuela võimud kinni «153 Colombia paramilitaari», keda süüdistati katses tappa tollane president Hugo Chávez.

Colombia sõdurite tagavara tundub olevat põhjatu. Riigi relvastatud vägedes teenib 220 000 inimest, neist tuhanded on läinud väheste karjäärivalikute või väärkäitumise tõttu erru.

Igal aastal «lahkuvad sõjaväest 10 000 kuni 15 000 sõdurit... seda on väga raske hallata,» ütles Colombia endiste sõjaväelaste ühenduse juht kolonel John Marulanda raadiojaamale W Radio.

Nad lähevad erru noorelt ja väikeste toetustega, mis muudab nad ohvitseri sõnul «altiks parematele majanduslikele võimalustele».

Haitis juhtunu näitab tema sõnul, kuidas erafirmad on Colombia endisi sõjaväelasi värvanud.

Colombia võimude sõnul osalesid atentaadis neli ettevõtet.

Vangistatud colombialase Fransisco Eladio Uribe abikaasa ütles, et ettevõte pakkus tema mehele 2700 dollarit.

Uribe läks erru 2019 ning oli seotud riigis uurimise alla läinud sündmustega, mille käigus sõdurid hukkasid 2002–2008 umbes 6000 tsiviilisikut, üritades neid lisatasu saamise eesmärgil näidata võitlejatena.

2011. aasta mais paljastas New York Times lennuki, mis viis kümneid Colombia endisi sõjaväelasi Abu Dhabisse, et ühineda USA ettevõtte Blackwater palgasõdurite armeega.

Times väitis 2015. aastal, et sajad colombialased võitlevad Jeemenis huthi mässuliste vastu ning on nüüd otseselt Ühendemiraatide palgal.

Mantilla sõnul on viimase aastakümnega toimunud palgasõdurite äri kasv.

Sel ajal hakkas USA asendama Lähis-Ida sõdureid erafirmade omadega, sest nii on surmade poliitiline kajastus väiksem ning see on hall ala rahvusvahelises õiguses.

Inimõigusrikkumise korral langevad süüdistused palgasõdureile, mitte riigile või firmale, kes neid palkab.

Tänapäeval palkavad USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia ja Taani ettevõtted palgasõdureid peamiselt Ladina-Ameerikast või hiljuti sõjalises konfliktis olnud riikidest nagu Zimbabwe ja Nepal.

«Ettevõtted on seaduslikud, kuid see ei tähenda, et kõigi nende palgal olevate inimeste teod seda on,» lisas Mantilla.