Gröönimaa lõpetas igasugused naftauuringud saare vetes (1)
Hiiglaslike naftavarudega Gröönimaa vasakpoolne valitsus otsustas lõpetada igasugused naftauuringud saare vetes, öeldes, et see on loomulik samm, sest valitsus suhtub kliimakriisi tõsiselt.
Gröönimaa vetest ei ole naftat veel leitud, kuid seni on loodetud maardlatest abi kärpimaks emamaa Taani iga-aastast 3,4 miljardi krooni (540 miljoni dollari) suurust toetust, mis ei võimalda piirkonnal täiesti iseseisvaks saada.
Maakera soojenedes võib taanduv jää paljastada nafta- ja mineraalivarud, mille edukas kasutamine tooks otsustava pöörde 57 000 elanikuga Taani poolautonoomse ala saatusesse.
«Tulevik ei peitu naftas. Tulevik kuulub taastuvenergiale ja sellest on meil palju enam võita,» ütles Gröönimaa valitsus ja teatas, et tahab võtta kaasvastutuse võitluses ülemaailmse kliimakriisiga.
Valitsus langetas otsuse juba 24. juunil, kuid tegi selle teatavaks alles sel neljapäeval.
USA geoloogiaameti hinnangul võib Gröönimaa rannikul merepõhja alla peituda 17,5 miljardit barrelit veel avastamata naftat ja 148 triljonit kuupmeetrit maagaasi. Maardlate uurimist raskendab kaugus asustatud kohtadest ja karmid ilmaolud.
Kui praegune valitsus eesotsas erakonnaga Inuit Ataqatigiit aprillis Gröönimaa parlamendivalimised võitis, hakati kohe valimislubadusi täitma ja esimese asjana peatati saare lõunaosas uraani kaevandamise plaan.
Valitsuse otsust naftauuringutest loobuda tervitas keskkonnaühendus Greenpeace, kelle sõnul on see fantastiline uudis.
Greenpeace'i põhjaalade peasekretär Mads Flarup Christensen ütles Taani tehnikaajakirjale Ingeniøren, et kehtivad uurimisload on väga piiratud ulatusega.
Gröönimaal on neli kehtivat naftauuringute luba, mis on jõus seni, kuni nende omanikud aktiivselt uuringuid teevad. Load kuuluvad kahele väikefirmale.
Gröönimaa kuulub Taani riigi koosseisu, kuid isevalitsuse staatus annab talle muu hulgas kontrolli oma maavarade üle.
Taani pädevuses on välissuhted ja kaitsepoliitika, kuid ka esimestes on Gröönimaal õigus kaasa rääkida kõiges, mis puudutab otseselt teda. Taani riigi makstav iga-aastane toetus moodustab ligikaudu kaks kolmandikku Gröönimaa majandusest.