Haiti mõrvatud president maetakse 23. juulil

Inimesed Haiti mõrvatud presidenti Jovenel Moïsed mälestamas. Foto: EPA/Scanpix

Haiti mõrvatud presidendi Jovenel Moïse matused leiavad aset 23. juulil, teatasid ametiisikud reedel, mil Kuubalt saabus koju seal ravil olnud riigi esimene demokraatlikult valitud liider Jean-Bertrand Aristide.

Riiklikud matused peetakse Haiti põhjaosas asuvas ajaloolises Cap-Haïtieni linnas, kus on puhkenud ohtlikud rahutused pärast seda, kui Moïse oma kodus maha lasti.

Moïse lesk Martine, kes sai 7. juuli rünnakus tõsiselt haavata ning on ravil Ühendriikides, peaks samuti oma abikaasa matustele tulema.

«Presidendile tehtud atentaadis haavata saanud ja end Miami haiglas raviv esimene leedi saabub kodumaale, et osaleda oma mõrvatud abikaasa matustel,» lausus riigi ajutine peaminister Claude Joseph pressikonverentsil.

53-aastase Moïse tappis relvastatud salk, mis koosnes peamiselt Colombia palgasõduritest, kuid paljud selle jultunud rünnaku üksikasjad on jäänud hämaraks.

Colombia politseiülem Jorge Vargas ütles, et endine Haiti justiitsministeeriumi ametnik Joseph Felix Badio andis kahele Colombia palgasõduritest korralduse president tappa.

Vargas oli varem öelnud, et palgasõdurite väitel olevat nad palgatud Moïsed vahistama ja teda üle andma USA uimastivastase võitluse agentuurile (DEA).

Colombia luure teeb Haiti võimudega presidendi mõrva uurimisel tihedat koostööd.

Kokku võttis presidendi kodus toimunud operatsioonist osa kaks Haiti päritolu ameeriklast ja 26 Colombia kodanikku. Tapmisega seoses on vahistatud üle 20 inimese.

Reedel võeti aga Port-au-Prince'is juubeldustega vastu Kuubalt Covidit ravimast saabunud Aristide.

Endine preester Aristide on vastuoluline kuju Haiti tormilises poliitikas. Esimest korda valiti ta presidendiks 1990. aastal ning kukutati riigipöördega võimult vaid mõni kuu hiljem.

Ta läks eksiili ja naasis Haitile 1994. aastal, et Ühendriikide sõjalise sekkumise toel oma ametiaeg lõpule viia.

Aristide sai uuesti riigipeaks 2001. aastal, kuid oli sunnitud 2004. aastal rahvaülestõusu tagajärjel ning Washingtoni ja teiste suurriikide survel taanduma.

Oma eksiili veetis ta Lõuna-Aafrika Vabariigis, kuid tuli 2011. aastal tagasi Haitile.