Lääne-Euroopa tulvades on hukkunud 183 inimest

Üleujutused Lääne-Saksamaal. Foto: SASCHA STEINBACH/EPA

Päästjad otsisid laupäeval Lääne-Euroopat tabanud katastroofilistes tulvades ellu jäänud inimesi ja ohvreid, praeguse seisuga on regiooni lähimineviku suurimates üleujutustes hukkunud 183 inimest.

Üleujutused tabasid iseäranis rängalt Lääne-Saksamaad, kuid samuti põhjustasid tulvad hävingut Belgias, Luksemburgis ja Hollandis, kus tänavad ja kodud on jäänud mudase vee alla ning kus tervetele kogukondadele puudus loodusõnnetuse tõttu ligipääs.

Saksamaal on ametlikult teada 156 surmajuhtumit, kuid võimud on hoiatanud, et ohvrite arv tõenäoliselt kasvab.

Saksamaa enim kannatada saanud liidumaades Nordrhein-Westfalenis ja Rheinland-Pfalzis on elanikud järk-järgult oma kodudesse naasmas. Tunde kestnud ülitugeva vihmasaju ja sellest põhjustatud üleujutuste tõttu varises Rheinland-Pfalzi liidumaal Schuldis 15. juuli öösel kokku kuus maja. Surma sai vähemalt neli inimest. Varingute tagajärjel jäi kadunuks umbes 30, politsei teatel on veel umbes 50 inimest jäänud majade katustele lõksu ja ootavad päästmist. Ametnike sõnul on oht, et Schuldis võib ilmastikuoludele järgi anda veel umbes 25 hoonet.

Belgias kasvas hukkunute arv 27-ni, paljud inimesed on jäänud kadunuks.

Belgia kuulutas teisipäeva leinapäevaks looduskatastroofis hukkunute mälestuseks.

Saksamaal Heinsbergi kreisis, mis asub Düsseldorfist 65 kilomeetrit edelas, purunes ööl vastu laupäeva tamm, mille tõttu tuli evakueerida üle 700 inimese

Kantsler Angela Merkel külastab pühapäeval Saksamaa piirkondi, mida räsinud tulvad põhjustasid rohkem kui 130 inimese surma ja tekitasid ulatuslikku ainelist kahju, teatasid piirkondlikud ametnikud.

Merkel sõidab Rheinland-Pfalzi liidumaal Schuldi linna, ütles liidumaa siseministeeriumi kõneisik laupäeval, kinnitades meedia varasemat teadet.

Juhtiv teadlane süüdistas üleujutustes kliimamuutusi

Suurbritannia endine teadusnõunik Sir David King hoiatas, et maailm liigub jätkuvalt kliimakatastroofi suunas juhul, kui ei leita viise, kuidas temperatuurid Arktikas ning kasvuhoonegaaside emissioonid alla viia.

«Pretsedenditult kõrged temperatuurid Arktikas on toonud endaga kaasa erakordse kuumuse Kanadas ja Loode-Ameerikas ja nüüd ka katastroofilised tulvaveed Belgias, Saksamaal ja Indias,» vahendab teadlase sõnu The Independent.

«Selle mõju on kohalikele kogukondadele laastav ning toob endaga sadu hukkunuid. Need on kliimakriisi ohvrid ja tulevikus hakkavad need ekstreemsed ilmastikunähtused vaid tihenema,» leidis King.

Mehe sõnul ei ole maailmas enam ruumi, et süsihappegaasi edasi atmosfääri pumbata: «Meil on vaja kiirelt leida innovatiivseid meetodeid, kuidas Arktika temperatuurid alla viia. Kui me seda ei tee, siis me oleme teel kliimakatastroofi poole».