Šveitsi Alpidesse on kliimamuutuste tulemusel tekkinud üle 1000 järve

Riffelsee mägijärv Šveitsi Alpides. Foto: S. Derder / Scanpix

Kliimamuutused on Šveitsi Alpide piirkonda oluliselt muutnud ning see on toimunud arvatavast kiiremini, sest sulavate jääliustike tulemusel on Alpidesse tekkinud juurde üle tuhande järve, selgus esmaspäeval avaldatud uurimusest.

Šveitsi mägijärvede loendamisel selgus, et alates väikese jääaja lõpust 1850. aastatel on Šveitsi Alpidesse tekkinud juurde pea 1200 uut järve.

Neist umbes tuhat on praegu alles, selgus Šveitsi föderaalse veeteaduse- ja tehnoloogia instituudi (Eawag) avaldatud uurimusest.

See on oluliselt rohkem mõnesajast, mida uurijad prognoosisid uurimistöö algul.

«Need numbrid üllatasid meid,» ütles avalduses Daniel Odermatt, uurimise teostanud Eawagi kaugtöö rühma juht.

Ta ütles, et tekke kiirus oli samuti üllatav, lisades, et «ainuüksi viimase kümnendi jooksul on lisandunud 80 järve».

Šveitsi Alpide jääliustikud on pidevalt kahanemas, mullu vähenes nende maht kaks protsenti, selgus Šveitsi teaduste akadeemia avaldatud iga-aastasest uurimusest.

Ja isegi kui maailm rakendaks täies mahus Pariisi 2015. aasta kliimalepet, mis kutsub üles vähendama kliimasoojenemist vähemalt kahe kraadi Celsiuse võrra, kaob siiski tõenäoliselt kaks kolmandikku Alpide jääliustikest, selgub 2019. aastal valminud Zürichi tehnikaülikooli uuringust.

Eawag uuringust selgus, et aastatel 1946 kuni 1973 oli mägijärvede tekkimise esimene tippaeg, mil tekkis juurde keskmiselt kaheksa uut järve aastas.

Pärast väikest langusperioodi suurenes järvede teke aastatel 2006 kuni 2016, mil igal aastal tuli keskmiselt juurde 18 uut järve ning veepinna suurus kasvas aastas üle 400 ruutmeetri.

Eawagi sõnul on see «silmnähtav kliimamuudatuste tõestus Alpides».

Järvede loendamise tegi võimalikuks suur hulk alates 19. sajandi keskpaigast Šveitsi jääliustike kohta kogutud infot.

Kokku said teadlased infot seitsme perioodi kohta vahemikust 1850 kuni 2016.

Kõigi alates 1850. aastatest tekkinud 1200 järve kohta tuvastasid teadlased järvede asukoha, kõrguse, kuju ja pindala erinevatel perioodidel, lisaks järvepõhja koostise.

Selle esialgse info põhjal saavad teadlased prognoosida ohte, sealhulgas järve tühjaksvoolamise võimalust.

Eawag hoiatas, et mägijärvede kasvav arv suurendab taolisi riske ning seab ohtu järvedest allpool olevad asustatud piirkonnad.