USA oodatav eluiga tegi mullu suurima languse pärast Teist maailmasõda
:format(webp)/nginx/o/2021/07/21/13932067t1h0ae3.jpg)
USA oodatav eluiga vähenes 2020. aastal pooleteise aasta võrra, tehes läbi suurima aastase languse pärast Teist maailmasõda, ütlesid kolmapäeval tervishoiuametnikud.
Mustanahaliste ja hispaaniakeelsete ameeriklaste hulgas kahanes see lausa kolm aastat.
Haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse tuvastatud languse peapõhjuseks on koroonapandeemia, millest tervishoiuametnike sõnul johtub ligi 74 protsenti oodatava eluea lühenemisest.
Eelmisel aastal suri üle 3,3 miljoni ameeriklase, mis on rohkem kui ühelgi teisel aastal Ühendriikide ajaloos. Covid-19 arvele läks umbes 11 protsenti surmadest.
Mustanahaliste oodatav eluiga ei ole ühe aastaga nii palju kahanenud kordagi pärast 1930. aastate keskpaika – suure depressiooni aega. Hispaaniakeelsete ameeriklaste oodatava eluea kohta nii pikaajalisi andmeid ei ole, kuid mullune langus on seni teadaolevaist suurim.
Järsk langus on katastroofline, ütles Texase ülikooli sotsioloogiaprofessor ja suremuseuurija Mark Hayward.
Lisaks koroonaviirusele aitasid kaasa narkootikumide üledoosid, eriti valgete puhul. Mustanahaliste suremust suurendasid enesetapud, ütles uuringu juhtautor Elizabeth Arias.
Mustanahaliste ja hispaanikeelsete puhul oli ekspertide sõnul oodatava eluea lühenemise mõjuteguriks ka kehv juurdepääs tervushoiuteenustele, kitsamad eluolud ja madalapalgaliste suurem osakaal, mille tõttu olid nad sunnitud tööama ka koroonapandeemia kõrghetkel.
USA-s pikenes oodatav eluiga aastakümneid, kuni peatus 2015. aastal mitmeks aastaks, tõustes siis 2019. aastal 78 aasta ja 10 kuuni. Eelmisel aastal langes see 77 aastale ja neljale kuule.