ÜLEVAADE Utøyal ellu jäänud peavad oma kohuseks äärmuslusega võidelda

Copy
Ühe ohvri lähedased paar päeva pärast 2011. aasta massimõrva paadisillal vaatamas Utøya saare poole, kus paremäärmuslane Anders Behring Breivik tappis 69 inimest. Enne seda oli tema õhitud pomm surmanud Oslo valitsuskvartalis kaheksa inimest.
Ühe ohvri lähedased paar päeva pärast 2011. aasta massimõrva paadisillal vaatamas Utøya saare poole, kus paremäärmuslane Anders Behring Breivik tappis 69 inimest. Enne seda oli tema õhitud pomm surmanud Oslo valitsuskvartalis kaheksa inimest. Foto: MATT DUNHAM/AP/Scanpix

Täna kümme aastat tagasi Anders Behring Breiviki kuulide eest Utøya saarel varjunud noored leiavad, et neid on Norras pikalt vaigistatud, sest ei ühiskond ega poliitikud pole olnud valmis arutama, kuidas sai nende keskel kasvada üles võõravihast pakatav terrorist.

«Peaksime üsna kohe pärast 22. juulit hakkama rääkima sellest, kuidas Norra tuleb toime äärmusluse ja radikaliseerumisega. Kuidas sai Breivikist see, kes temast sai? Kuidas me võinuks teda takistada sinna jõudmast? Kus me ebaõnnestusime ühiskonnana?» ütles ajalehele VG Bjørn Ihler, kes 19-aastasena oli Utøyal vasakpoolse Töölispartei noorteühenduse (AUF) laagris terroristiga silmitsi ning pääses napilt tema kuulide eest. «On olnud hirmutav vaadata, kui vähe on pärast toimunut selles suhtes juhtunud. Nii palju asju pandi kalevi alla,» lisas ta.

Tagasi üles