Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Venemaa süüdistab inimõiguskohtus MH17 kaasuses Kiievit

Ida-Ukrainas Hrabove külas asuv MH17 ohvrite mälestusmärk 17. juuli 2021. FOTO: TASS/Scanpix

Venemaa väitis riikidevahelises kaebuses Euroopa Inimõiguste Kohtusse, et vastutus Malaysian Airlines lennu MH17 allatulistamise eest Donbassi kohal lasub Ukrainal, sest see riik ei sulgenud lahingutegevuse ala kohal oma õhuruumi ega uurinud hiljem seda asjaolu.

Venemaa saatis Strasbourgis baseeruvale kohtule riikidevahelise kaebuse Ukraina vastu «vastavalt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 33», teatas Vene peaprokuratuur.

Prokurörid omistasid kaebuses Ukrainale terve rea üleastumisi, süüdistades Kiievit tsiviilelanike hukkumises 2014. aasta ülestõusu ajal ja konfliktis separatistidega riigi idaosas, mis on nõudnud üle 13 000 inimelu.

Samuti väitis Moskva, et Ukraina relvajõudude poolne suurtükituli on Lõuna-Venemaal inimesi tapnud ja vigastanud.

«Ukraina relvajõud viivad läbi vaenutegevust, mis on tõsine oht piirialadel elavate Vene kodanike elule ja tervisele ning sunnib tuhandeid Ukraina kodanikke Venemaalt varju otsima,» öeldi avalduses.

Lisaks süüdistati Ukrainat seoses Malaysian Airlinesi lennukatastroofiga 2014. aasta juulis, kuna Kiiev ei sulgenud oma õhuruumi sõjast räsitud Ida-Ukrainas.

Amsterdamist Kuala Lumpuri poole teel olnud lennukit tabas Venemaal valmistatud rakett BUK ajal, mil lennuk lendas Ida-Ukrainas Venemaa-meelsete separatistide kontrollitud ala kohal. Kõik 298 pardalviibinut said surma.

Rahvusvaheline juurdlus leidis, et lennuki kukutanud rakett BUK pärines Vene armee 53. õhutõrjebrigaadist, mis baseerub Kurskis.

«Ukraina vastutab täiel määral Malaysian Airlines lendu MH17 sooritanud lennuki Boeing-777 meeskonna ja reisijate huku, niisamuti hukkunute lähedastele põhjustatud kannatuste eest, sest rikkus ainelistes ja protseduurilistes aspektides tõsiselt inimõigustekonventsiooni 2. artiklit (õigus elule) ja protsessuaalses aspektis 3. artiklit (piinamise keelamine) seoses meetmete rakendamata jätmisega oma õhuruumi sulgemiseks,» edastas Vene peaprokuratuur.

Lisaks väitis peaprokuratuur: «Kostjariik ei viinud läbi vastutavate ametnike poolset õhuruumi sulgemata jätmise sõltumatut ja tõhusat uurimist».

«Ukraina esitab fabritseeritud tõendeid, et veeretada oma süü selle lennuõnnetuse eest Venemaale,» väitis peaprokuratuur.

Vene prokurörid väitsid ka, et Kiiev diskrimineerib venekeelseid elanikke ja ettevõtteid ning on ära lõiganud joogivee varustuse Krimmilt, mille Moskva 2014. aastal annekteeris.

Ukraina ja Venemaa suhted on halvad olnud alates 2014. aastast, kui Ukrainas tõrjuti võimult Kremli-meelne režiim.

Kiiev ja lääneliitlased süüdistavad Moskvat Ida-Ukraina separatistide toetamises relvade ja vägedega.

Tagasi üles
Back