/nginx/o/2021/07/25/13942351t1h0647.jpg)
Prantsuse president Emmanuel Macron saabus laupäeva õhtul esimesele ametlikule visiidile Prantsuse Polüneesiasse, kus teda tervitati lillevanikute ja tantsudega.
Macron arutab Prantsuse Polüneesias tuumakatsetuste pärandit
Macronil on kavas arutada Prantsusmaa Okeaania alade strateegilist rolli, tuumakatsetuste pärandit ja maakera soojenemisest tingitud meretaseme tõusu ohte.
Mehhiko ja Austraalia vahel paikneva enam kui 100 saare elanikud ootavad presidendilt kinnitust, et Prantsusmaa maksab valuraha aastakümneid läbi viidud tuumakatsetuste kiirgusohvritele.
1996. aastal lõpetatud tuumakatsetused on jätnud Prantsuse Polüneesia elanikkonda sügava vimma, sest neis nähakse kohalike elu tühiseks pidava rassistliku koloniaalpoliitika ilmingut.
«Presidendil on kavas luua sel visiidil mitme konkreetse sammu toel, nagu riigiarhiivide avamine ja hüvitised inimestele, tugev ja läbipaistev dialoog,» ütles üks presidendibüroo ametnik.
Juuli alguse kohtumisel meretaguse territooriumi delegatsiooniga, mida juhtis president Édouard Fritch, eitasid Prantsuse ametiisikud tuumakatsetuste ajal saareelanikele osaks saanud kiirituse mahasalgamist.
Nimelt teatas uuriva ajakirjanduse portaal Disclose märtsis, et pea kõik Prantsuse Polüneesia elanikud said kiiritada, kui Prantsusmaa aastatel 1966-1996 Vaikses ookeani tuumarelvi katsetas.
Disclose paljastuse aluseks oli ligi 2000 lehekülge Prantsuse relvajõudude dokumente, mis avalikustati aastal 2013.
Portaali andmetel on tuumakatsetuste kiirituse eest kompensatsiooni makstud vaid 63 Polüneesia tsiviilelanikule.
Tokyo olümpiamängudelt Vaikse ookeani lõunaossa saabunud Macron tutvustab ka oma strateegilist nägemust ala tulevikust, sest Hiina on hakanud varjamatult selles piirkonnas sõjalisel ja majanduseesmärgil kanda kinnitama.
Prantsuse Polüneesia on üks kolmest Prantsusmaa meretagusest alast Vaikses ookeanis. Saarestik hõlmab Lääne-Euroopaga võrreldava ala, kuid seal elab vaid 280 000 inimest. Kõige tihedama asustusega on Tahiti saar.
«Macron esitleb India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegiat ja positsiooni, mille Prantsusmaa soovib säilitada selles üha polariseeruvamas tsoonis,» ütles presidendibüroo ametnik.
Macron tõstatab ka kliimasoojenemise teema ja arutab meretaseme tõusus ning üha sagenevates ja tugevnevates tormides kätkevaid ohte.
Presidendi esimene visiit on aga haiglasse, kus vaktsineeritakse inimesi COVID-19 vastu. Paljud polüneeslased suhtuvad vaktsiinidesse umbusuga ning vaktsineeritud on vaid 29 protsenti täiskasvanuist. Prantsusmaal on kaitsepoogitute osakaal 49 protsenti.