Kasekamp: Niinistö ajal võivad Soome transatlantilised suhted paraneda

Raul Sulbi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtumine Soome presidendi Mäntyniemi residentsis. Vasakult Jenni Haukio, Sauli Niinistö, Tarja Halonen ja Pentti Arajärvi.
Kohtumine Soome presidendi Mäntyniemi residentsis. Vasakult Jenni Haukio, Sauli Niinistö, Tarja Halonen ja Pentti Arajärvi. Foto: SCANPIX

Eesti Välispoliitika Instituudi direktori ja Tartu Ülikooli professori Andres Kasekambi hinnangul võib Soome uue presidendi Sauli Niinistö väiksem NATO-skeptilisus parandada mõnevõrra Soome transatlantilisi suhteid.

«Soome presidendi rolli on viimasel ajal vähendatud, tal pole enam neid volitusi, mis olid Urho Kaleva Kekkose ajal, ometi on see suurem kui Eesti presidendil, seisnedes peamiselt välispoliitilises esindamises ja suhtluses,» rääkis Kasekamp Postimehele.

«On valdkond, kus Soome presidendil on traditsiooniliselt oluline roll olnud – see on Venemaa-suunaline suhtlus. Tarja Halonen oli sel suunal väga aktiivne,» rõhutas Kasekamp.

«Saab olema huvitav näha, mis hoiaku Niinistö võtab. Ise on ta öelnud, et selles liinis muutusi ei tule. Ehk on ta selles vallas vähem emotsionaalne, tal on vahest väiksem isiklik suhe ja pigem asjalikku laadi lähenemine Venemaale,» sõnas Kasekamp.

Teisalt ei olnud Halonen Kasekambi hinnangul eriti aktiivne Ameerika Ühendriikide suunal. «Soome president pole viimastel aegadel kutset Valgesse Majja saanud, samas kui Eesti president on seal käinud küll.»

«Sauli Niinistö oma tausta ja erakondliku liini tõttu on ehk vähem NATO-foobiline, selles mõttes võivad Soome transatlantilised sidemed pisut paraneda,» ütles Kasekamp.

Euroopa Liidus on Sauli Niinistö Kasekambi sõnul tuntud tegija ja tema valimine presidendiks on kaugemalt väljast vaadates stabiilsuse ja kindluse märk. «Võlakriisigi valguses annab tema isik kindlust juurde, tegu on endise rahandusministri ja Luksemburgis tegusenud rahvusvahelise pankuriga.»

Kasekamp ei usu ka, et Niinistö oleks Halosest vähem Eesti-sõbralik.

«Tarja Halosel olid pikaajalised isiklikud kontaktid, sõpru, Sauli Niinistöl vahetu isiklik huvi Eesti vastu küll puudub. Samas, poliitilisest vaatevinklist esindab Niinistö parempoolset erakonda ja on sestap ehk Eesti valitsuserakondade ja peavoolu arusaamadele lähedasem,» leidis Andres Kasekamp.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles