Serbiat pahandab Horvaatia plaan Tesla euromündile panna

Nikola Tesla (1856 - 1943). Foto: Rights Managed / Scanpix

Horvaatia plaan panna oma euromündile leiutaja Nikola Tesla on vihastanud Serbiat, mille keskpank teatas esmaspäeval, et esitab Euroopa Liidule kaebuse.

Serblasest Tesla, kes sündis nüüdses Horvaatias 1856. aastal, kui riik oli osa Austria-Ungarist, on uhkuseallikas mõlemale riigile, mille suhted on alates Jugoslaavia lagunemisest külmad olnud.

Zagreb ja Belgrad peavad mõlemad kuulsat leiutajat enda omaks.

Horvaatia plaanib Teslaga euromündi ringlusse lasta 2023. aastal, kuid Serbia keskpanga teatel oleks see «kohatu».

«See tähendaks serbia rahva kultuurilise ja teadusliku pärandi omastamist,» teatas keskpank ning lisas, et plaanib pöörduda selles osas EL-i institutsioonide poole.

Plaan on viinud ka aruteluni sotsiaalmeedias, kus ühelt poolt süüdistatakse Zagrebi «Tesla varastamises», teisalt aga arutletakse, et leiutaja «kuulub tervele maailmale».

Zagreb on kriitikat tõrjunud ja märkinud, et Tesla sündis Horvaatias.

Horvaatia peaminister Andrej Plenković ütles reedel, et Serbia ei saa otsust mõjutada.

«Ma ei näe, miks see peaks kellelegi probleem olema,» lausus ta.

Asepeaminister Boris Milošević, kes on ka ise serbia juurtega, ütles et Tesla panemine mündile teeb teda «uhkeks ja õnnelikuks».

Tesla, kelle tuhk on Serbias, pidas end maailmakodanikuks. Suurema osa oma karjäärist veetis ta USAs, kus ta 1943. aastal ka 86 aasta vanuses suri.