/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2012/02/06/945604t1hf9c9.jpg)
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur ja Venemaa ekspert Kadri Liik väljendas kahtlust, kas Venemaa presidendiks saav Vladimir Putin oma ametiaja lõpuni võimul püsib.
Liik: Putin ei pruugi ametiaja lõpuni võimul püsida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna lugesin ühte analüüsi, kus prognoositi, et esimesena reedavad Putini kohtunikud ja massimeedia,» rääkis Liik, kelle hinnangul pole võimatu, et üha ebapopulaarsemaks muutuv Putin otsustatakse tema taga seisvate inimeste poolt välja vahetada, ETV saates «Välisilm».
«Televisiooni on lastud opositsionäärid esinema, aga siin-seal ei käituta nendega ausalt, nende jutust lõigatakse mingeid kohti välja, nii et need esinemised võivad neile kokkuvõttes rohkem kahjugi teha,» leidis Liik.
«Massid on läinud suuremaks, nendega käitutakse teistmoodi, aga ma ei usu, et neil õnnestub väärata presidendivalimiste stsenaariumit, mille Kreml on valmis kirjutanud, ükskõik siis, kas tulevad ühe- või kahevoorulised valimised,» sõnas Liik, kelle hinnangul pole tõelisel opositsioonil enam võimalik oma kandidaate presidendivalimistele saata ning neil pole seal kellegi poolt õieti hääletada.
«Samas on toimunud pöördumatu muutus: Putini populaarsus, mida ta nautis 12 aastat, on kadunud, inimesed, kes teda varem kriitikavabalt armastasid, nüüd vihkavad või naeruvääristavad teda, Venemaa kontrollitava demokraatia mudel, mis baseerus Vladimir Putini populaarsusel, enam niimoodi edasi kesta ei saa,» tõdes Liik.
«Võimulolijad loodavad, et pelgus revolutsiooni ees on sedavõrd kontides, et keegi ei taha seda, seepärast revolutsiooniga hirmutatakse inimesi,» rääkis Liik, kelle hinnangul võibki asi Venemaa tõsiseks minna siis, kui masside nõudmised tõusevad nii kõrgele, et hakatakse nõudma poliitilise süsteemi, praeguse presidendikeskse võimu muutmist.
«Ma ei usu, et võimulolijad korralike repressioonide peale saaksid minna, võim ei tunne ennast piisavalt legitiimsena, et midagi niisugust teha, ja mis kõige tähtsam, ma ei näe, kuidas nad saaksid sellest olukorrast välja tulla,» tõdes Liik.