ÜLEVAADE ⟩ Serblased halvavad genotsiidiseaduse pärast elu Bosnias

Moslemist mees lähedase haual Srebrenica genotsiidi ohvrite surnuaial Potočaris tänavu 11. juulil, kui märgiti veretöö 26. aastapäeva. Serblaste üksused mõrvasid toona enam kui 8000 Bosnia moslemi meest ja poissi. Foto: Konstantin Novakovic/sipa/scanpix

Alates eilsest boikoteerivad Bosnia ja Hertsegoviina serblasi esindavad poliitikud riigi presidendi, valitsuse ja parlamendi tööd, muutes sellega rahvuspiire mööda lõhenenud riigi institutsioonid sisuliselt otsustusvõimetuks.

Poliitilisse ummikseisu viis mõne päeva pärast ametist lahkuva Bosnia ja Hertsegoviina rahvusvahelise kõrge esindaja Valentin Inzko otsus jõustada oma viimase sammuna kriminaalkoodeksi muudatus, millega keelustatakse genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude avalik eitamine, pisendamine, heakskiitmine või õigustamine.

«Me usume, et pole tingumusi, mis võimaldaks serblaste esindajatel töötada Bosnia ühistes institutsioonides: presidentuuris, parlamentaarses assamblees ja ministrite nõukogus,» lausus pressikonverentsil Bosnia peamiselt serblastega asustatud osa Serblaste Vabariigi parlamendi esimees Nedeljko Čubrilović.