/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2021/07/30/13957145t1he94a.jpg)
Ajakirjanik Daphne Caruana Galizia mõrva järel korraldatud sõltumatu uurimine Maltal leidis, et karistamatuse õhkkonna tekitanud Malta valitsus peaks mõrva eest vastutuse võtma.
Kahe aasta jooksul 437 lehekülje pikkuse uurimisraporti koostanud kolm kohtunikku nendivad dokumendis, et saareriigi valitsus ei tunnistanud reaalset ja otsest ohtu korruptsioonijuhtumite paljastamisele keskendunud tuntud ajakirjaniku elule ega astunud tõsiselt võetavaid samme nende ohtude maandamiseks. «Riik peaks tapmise eest vastutuse võtma,» seisis üleeile avalikustatud raportis.
/nginx/o/2021/07/30/13957177t1hfcbb.jpg)
Caruana Galizia tapeti autopommiga 16. oktoobril 2017. Prokuratuuri hinnangul on mõrva korraldamise taga valitsusametnikega lähedalt seotud ärimees Yorgen Fenech, kes läheb asja tõttu peagi kohtu alla. Mees ise eitab süüdistusi.
Plahvatuse korraldamises kahtlustatud kolm meest vahistati 2017. aasta detsembris. Neist üks, kes läks võimudega kokkuleppele, kannab praegu 15 aasta pikkust vanglakaristust, ülejäänud kaks ootavad kohtumõistmist. End mõrva vahendajaks nimetanud mees otsustas tunnistajana võimudega koostööd teha ja talle anti armu.
Kahe endise ja ühe praeguse kohtuniku läbi viidud sõltumatus uurimises leiti, et Malta toonase valitsuse ladvik oli süüdi karistamatuse kultuuri tekitamises, vahendas The Guardian. «Karistamatuse kombitsad sirutusid ka teiste regulatiivorganiteni ja politseini, mis viis õigusriigi kokkuvarisemiseni,» seisab Malta praeguse peaministri Robert Abela avalikustatud raportis.
Uurijate sõnul oli selge, et mõrv oli olemuslikult või otseselt seotud Caruana Galizia tööga ajakirjanikuna. Kuigi ei leitud tõendeid valitsuse seotusest mõrva korraldamisega, öeldakse raportis, et vastutavaks tuleb pidada endist peaministrit Joseph Muscati ja kogu tema kabinetti.
Uurijate sõnul hiilis valitsus kõrvale oma kohustusest kaitsta Caruana Galiziat ja jättis ta haavatavaks poliitikute korraldatud isiklikele rünnakutele ning verbaalsele väärkohtlemisele.
Malta endine valitsusjuht Muscat astus tagasi pärast Fenechi vahistamist 2020. aasta jaanuaris. Tagasiastumisele eelnesid suured meeleavaldused, mille käigus süüdistati Muscati katsetes kaitsta oma sõpru ja liitlasi mõrvauurimise eest. Meedia paljastas hiljem ka tihedad sidemed Fenechi, ministrite ja kõrgete politseiametnike vahel.
Õigusriigi eest seisev grupp Repubblika, kes korraldas Muscati tagasiastumise eel iga päev proteste, kutsus rahvast ka nüüd peaministri residentsi ette protestima.
Muscat ise kirjutas raporti avaldamise järel Facebookis, et dokument annab ühemõttelise sõnumi sellest, et tema polnud mõrvaga kuidagi seotud. «Tasub märkida, et uurimise kohaselt puudus riigil igasugune eelnev teadmine tapmisest ja seotus sellega,» kirjutas endine peaminister.
/nginx/o/2021/07/30/13957146t1h3402.jpg)
Siiski vihjasid raporti koostanud kohtunikud Muscati kaudsele vastutusele mõrvani viinud asjaoludega seoses. Välja toodi, et Muscat ei võtnud vastutusele oma kabinetiülemat Keith Schembrit ja endist energiaministrit Konrad Mizzit seoses Panama paberites päevavalgele tulnud salafirmadega ega ka nende väidetavate sidemete eest Fenechile kuuluva ettevõttega 17 Black.
Uurijate sõnul hiilis valitsus kõrvale oma kohustusest kaitsta Caruana Galiziat ja jättis ta haavatavaks poliitikute korraldatud isiklikele rünnakutele ning verbaalsele väärkohtlemisele. See aga tekitas n-ö sobiliku kliima mõrva korraldamiseks, kuna tapjad teadsid, et kõrged riigiametnikud kaitsevad neid.
Leiti, et Muscati otsused olid tugevdanud karistamatuse õhkkonda, mida kasutasid ära inimesed, kellest Caruana Galizia oma töös kirjutas. Tapetud ajakirjanik juhtis Panama paberite uurimist Maltal ja tema blogi lugejate arv oli tihti suurem kui kõigi riigi ajalehtede kogutiraaž, kirjutas The Guardian.
Ei Muscatile, Schembrile ega Mizzile pole Caruana Galizia mõrvaga seoses süüdistust esitatud, kõik mehed on oma seotust ka eitanud. Schembrile esitati aga märtsis süüdistus korruptsioonis, pettuses ja rahapesus, vahendas AFP.
Kohtunikud kutsusid raportis üles astuma samme, et reguleerida poliitikute ja suurfirmade omavahelisi sidemeid, suurendada läbipaistvust ja kaitsta ajakirjanikke.