Gaddafi poeg vihjas võimalusele kandideerida Liibüa presidendiks
Liibüa endise diktaatori Muammar Gaddafi poeg Seif al-Islam soovib pärast kümme aastat kestnud kaost «taastada Liibüa kaotatud ühtsuse» ning ei välista ka presidendivalimistel kandideerimist.
Seif al-Islam, kes ei anna intervjuusid just sageli, vestles ajalehega New York Times oma Liibüa lääneosas Zinatni linnas asuvas villas.
Aastaid oli Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) poolt sõjakuritegude eest tagaotsitava mehe asukoht mõistatuseks.
49-aastane al-Islam, keda peeti enne 2011. aasta sündmusi oma isa tõenäoliseks mantlipärijaks, ütles, et järgneva kümnendi poliitikud pole toonud liibüalastele «muud, kui viletsust».
«On aeg naasta minevikku. Riik on põlvili... Pole raha, pole julgeolekut. Siin pole elu,» ütles Seif al-Islam oma üle aastate antud esimeses intervjuus.
Pärast 40 aastat võimul kukutati ja tapeti kauaaegne diktaator Muammar Gaddafi 2011. aastal NATO-toetatud ülestõusuga.
Kolm diktaatori seitsmest pojast tapeti, kuid Seif al-Islami, kelle nimi tähendab «islami mõõka» saatus oli teadmata.
2011. aasta novembris, vaid mõned päevad pärast isa surma nabisid Liibüa mässulised ta kinni.
Neli aastat hiljem mõistis Tripoli kohus al-Islami tagaselja ülestõusu käigus sooritatud kuritegude eest surma.
ICC on korduvalt palunud ta üleandmist.
Kuni intervjuuni polnud Seif al-Islami kuulda ega näha alates 2014. aasta juunist, mil ta osales videosilla vahendusel Zintanist Tripolis toimuval kohtuistungil.
Seif al-Islam ütles usutluses, et on poliitilisele areenile tagasituleku organiseerimiseks vaba mees ja tema endised vangistajad on «nüüd tema sõbrad».
Ta ütles ajalehele, et mässulised mõistsid lõpuks, et ta võiks olla neile mõjukas liitlane.
Viimastel aastatel oli Liibüa lõhestunud kahe erineva administratsiooni vahel.
Oktoobris võitsid Tripolis asuvad ühtsusvalitsuse väed Türgi toel riigi idaosa kontrollivat väepealikku Khalifa Haftari ning seejärel kirjutati Genfis alla relvarahule.
Sestsaadik on julgeolekuolukord tasahaaval paranenud. Märtsis asus ametisse üleminekuvalitsus ja üldvalimised peaksid toimuma 24. detsembril.
Seif al-Islami võimalikul naasmisel Liibüa poliitikasse võib olla takistusi, sealhulgas tema süüdimõistmine Tripoli kohtus ja ICC vahistamismäärus.
Kuid New York Timesi teatel tundub, et ÜK-s hariduse saanud Seif al-Islami see ei heiduta.
Al-Islami sõnul on ta «veendunud, et nende õiguslike probleemide osas annab läbi rääkida, juhul, kui suurem osa Liibüa rahvast otsustab ta oma juhiks valida».
Ajalehe teatel ütles ta: «Olen Liibüa rahvast 10 aastat eemal olnud. Tagasi tuleb tulla aeglaselt, nagu striptiisi tehes. Peab laskma neil selle mõttega mängida.»
Kui talt küsiti, kas tal oli veider tunne 2001. aasta põgenemise ajal liibüalaste kodudes peavarju paluda, oli ta sama mõistatuslik, kui mõned tema isa «Rohelises raamatus» väljendatud seisukohad.
«Me oleme nagu kalad ja Liibüa rahvas on meile nagu meri,» vastas Seif al-Islam.
«Ilma nendeta me sureme. Sealt saame toetuse, sinna me end peidame. Siin me võitleme ja saame toetust. Liibüa rahvas on meie ookean.»