/nginx/o/2021/07/31/13957719t1hed91.jpg)
Benini lõunaosas asuvas Hlanzouni soometsas kõrguvad majesteetlikud puud siristavate lindude ja mängulusti täis ahvidega.
Benini haruldast soometsa ähvardab kadumine
Eksperdid hoiatavad, et vaid kanuuga ligipääsetavad alad, mis on juba Lääne-Aafrikas haruldaseks muutunud, võivad hapra keskkonnaolukorra tõttu peagi täielikult kaduda.
3000 hektari suurune mets on saanud oma nime Hlani jõe järgi ning see on koduks 241 taime- ja 160 loomaliigile, kelle hulgas on haruldane punakõhuline ahv, rabamongoos ning sooantiloop sitatunga.
Kõrgetel puudel võib aga märgata kaardunud värvikireva nokaga suuri linde, maasarvikuid.
Loomade arvukus on järsult vähenemas. Metsa ümbruses elavad kogukonnad vajavad äraelamiseks raha ja seepärast kipuvad nad loomi küttima, märkis kohalik turismigiid Roger Hounkanrin.
Ehkki Benini majandus on viimastel aastatel kasvanud, on vaesus eriti maapiirkondades laialt levinud. Maailmapanga andmetel vireleb 40 protsenti elanikkonnast allpool vaesuspiiri.
Hlanzouni metsa ääristava tee ääres müüakse ja ostetakse jahimeeste tapetud sisalikke, krokodille ning madusid. Mõnikord müüakse isegi ahviliha.
Salaküttimisest veel suuremat ohtu kujutab endast metsaraie.
Aastatel 2005–2015 vähenes Benini metsaala üle 20 protsendi ning Maailmapanga andmetel on metsa kahanemistempo nüüd 2,2 protsenti aastas.
«Seda ala seirab kadumisoht,» ütleb põllumajandusökonomist Judicaël Alladatin, lisades, et tegemist on vaese piirkonnaga, mistõttu ei saa süüdistada end ära elatada püüdvaid kohalikke elanikke.
/nginx/o/2021/07/31/13957723t1h342a.jpg)
Benini valitsus ei ole Hlanzouni metsa kaitseväärtust seni tunnustanud, ehkki mitmed vabaühendused on selle nimel juba kaks aastakümmet tööd teinud.
Maailmapank leiab siiski, et uuendatud metsa- ja maksupoliitikaga on hakatud riigis samm-sammult tunnistama metsade kaitsmise üldist tähtsust.