Pariisi kliimaleppega ühinenud riigid peavad oma riigisiseses tegevuses olema ambitsioonikamad, ütles laupäeval ÜRO kliimavolinik Patricia Espinosa.
ÜRO: riikide kliimaeesmärgid peavad olema ambitsioonikamad
Vaid veidi üle poole leppega ühinenud riikidest on esitanud värsked ettepanekud süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks, teatas Espinosa avalduses.
Ja «ambitsiooni taset, mis nende riikide kliimamuutuste tegevuskavadest paistis, peaks suurendama,» ütles ta.
Pariisi kliimalepe on õiguslikult siduv rahvusvaheline kokkulepe, mille võtsid 2015. aasta detsembris vastu 196 riiki eesmärgiga vähendada kliimasoojenemist alla 2 kraadi, eelistatult kuni 1,5 kraadini, võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega.
Leppe kohaselt oli kõigil lepinguga ühinenud riikidel aega kuni 2020. aasta lõpuni, et esitada värskendatud «riiklikult määratud panused», ehk NDCd.
Kuid koroonaviiruse pandeemia ja Glasgow's toimuma pidanud COP26 kliimakonverentsi edasilükkamise tõttu 2021. aasta novembrisse ütlesid mitmed liikmesriigid, et ei suuda tähtajast kinni pidada.
Uueks tähtajaks oli eelmine reede, mil «sekretariaat sai 110 lepingu osapoole uued või värskendatud NDCd», ütles Espinosa, sealhulgas ka USA oma, kes naasis Pariisi kliimaleppesse pärast seda, kui eelmine president Donald Trump Ühendriigid sealt taandas.
«See on hea tulemus võrreldes 2020. aasta detsembri lõpus saadud 75 uue või värskendatud NDCga, kuid pole siiski rahuldav tulemus, sest vaid veidi enam kui pooled liikmesriikidest (54 protsenti) pidasid kokkulepitud tähtajast kinni,» lisas ta.
Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) ütles, et selle kümnendi lõpuks peab heitgaaside kogust vähendama vähemalt 45 protsenti 2010. aasta tasemega võrreldes.
«Hiljutised rekordilised kuumalained, üleujutused ja põuad on hoiatuseks, et teha tuleb palju rohkem ja kiiremini, et muuta praegust kurssi. Seda on võimalik saavutada vaid ambitsioonikamate NDCde toel,» ütles Espinosa.