/nginx/o/2021/08/01/13961254t1hb5c8.jpg)
Iraani ametist lahkuv president tunnistas täna, et ei rääkinud rahvale kaheksa võimuaasta jooksul mitte alati kogu tõtt, sest kartis rahvusliku ühtsuse pärast.
Rouhani: ma ei rääkinud Iraani rahvale alati kogu tõtt
President Hassan Rouhani kommentaarid anti edasi riigitelevisiooni vahendusel, kus tema valitsuse esindajad on viimastel kuudel olnud järjest ebakindlamad, seistes silmitsi nii koroonaviiruse pandeemia kui ka põua ja elektripuudusega, mis on põhjustanud proteste.
Iraani kõrgeim juht Ali Khamenei jagas oma manitsusi lahkuvale valitsusele mõni päev varem, öeldes, et Iraani tuumaleppega saadud õppetunnid kõnelevad peamiselt sellest, kuidas Lääne usaldamine ei toimi.
Khamenei soosingu pälvinud valitud president Ebrahim Raisi vannutatakse ametisse tuleval neljapäeval.
«See, mida me inimestele rääkisime, ei olnud tegelikkusega vastuolus, kuid me ei rääkinud inimestele kogu tõde,» ütles Rouhani oma viimasel kabinetiistungil presidendina. «Sest ma ei pidanud seda kasulikuks ja kartsin, et see kahjustab rahvuslikku ühtsust.»
Rouhani ei täpsustanud, mida ta nende sõnadega täpsemalt silmas pidas.
Näiteks jäi tema valitsemisaega juhtum, mil Iraani paramilitaarne revolutsioonikaart lasi jaanuaris 2020 ekslikult alla reisilennuki 176 inimesega pardal ning eitas seda mitu päeva, kuni lääneriigid asusid oma kahtlusi avaldama.
Suhteliselt mõõduka joonega Rouhani kinnitas, et tema ja ta ametnikud andsid oma parima.
«Kui meil on vigu, siis vabandame inimeste ees ja palume neilt andestust ja halastust,» ütles Rouhani.
Rouhani saavutas 2015. aastal maailma suurriikidega Iraani tuumaleppe, mis nägi Iraani jaoks ette uraani rikastamise piirmäära, millest kinnipidamise hinnaks oli sanktsioonide tühistamine. Lepe lõi kõikuma, kui USA toonane president Donald Trump sellest 2018. aasta mais lahkus.
Praegu jätkuvad kõnelused tuumaleppe taastamiseks ei ole sihile viinud.
Rouhani süüdistas paljudes Iraani probleemides Trumpi toonast otsust, sest see viis Iraani rahaühiku riali langusesse.