AK ⟩ UNESCO valikud keerutasid üles poliitilist tolmu

Kullamaagi transportimiseks kasutatud kaevandusrong Roșia Montană külas. Vanad roomlased kaevandasid seal kulda 166 aasta kestel alates aastast 106, kuid maapõueväärtusi on seal väiksemas ulatuses kaevandatud ka keskajal ning tänapäeval. Foto: DANIEL MIHAILESCU/AFP/Scanpix

Kui enamikus viimase paari nädala kestel UNESCO maailmapärandi nimistusse lisatud paigus võeti otsus tähistades vastu, sest auväärsest tiitlist loodetakse tuge turismi edendamisele, siis Rumeenias süvendas Rooma-aegse kullakaevanduse Roșia Montană esiletõstmine niigi kibedat vaidlust plaani üle seal uuesti väärismetalle kaevandama hakata.

Roșia Montană habrast olukorda illustreerib hästi kasvõi seegi, et koos UNESCO maailmapärandi nimekirja lisamisega asetas ÜRO hariduse, teaduse ja kultuuri organisatsioon kaevanduspiirkonna, kus paiknevad Euroopa suurimad kullavarud, kohe ka ohustatud maailmapärandi nimistusse.

Roșia Montană, mida UNESCO kirjeldas oma otsuses kui kõige tähtsamat ja ulatuslikumat Vana-Rooma kullakaevandust kogu maailmas, on Rumeenias olnud tüliõun paar kümnendit.