Arvatav kirikupõletaja tappis Prantsusmaal katoliku preestri (1)
Rwanda põgenik, keda kahtlustatakse mullu Prantsusmaa Nantes'i linna katedraali laastanud tulekahju süütamises, tappis täna Lääne-Prantsusmaal katoliku preestri, teatasid siseminister ja uurimisele lähedane allikas.
«Toetame täielikult meie riigi katoliiklasi pärast preestri dramaatilist mõrva Vendée departemangus,» kirjutas siseminister Gerald Darmanin Twitteris, öeldes, et suundub sündmuskohale.
Juurdlusele lähedase anonüümsust palunud allika sõnul oli Mortagne-sur-Sevre'i linna politseisse läinud mees tunnistanud üles preestri tapmise. Mees oli juba 2020. aasta juulis Nantes'i katedraali põlenguga seoses kohtuliku kontrolli all, märkis allikas.
Allikas lisas, et 60-aastane preester oli meest oma kirikus vastu võtnud juba mitu kuud.
Emmanuel A. nimeline mees oli varem tunnistanud üles Nantes'i gooti katedraali süütamise, mis kohutas Prantsusmaad 18. juulil 2020. Esialgu võeti ta vahi alla, kuid vabastati hiljem kohtuliku kontrolli all.
Parempopulistide liider Marine Le Pen, kes süüdistab valitsust sisserännet puudutavas nõrkuses, ütles, et Prantsusmaal «on võimalik olla ebaseaduslik sisserändaja, süüdata katedraal, mitte lasta end välja saata ja seejärel tappa preester».
Darmanin süüdistas teda kohe «poleemika algatamises fakte tundmata», öeldes, et meest ei saa Prantsusmaalt välja saata seni, kuni ta on kohtuliku kontrolli all.
Sisseränne saab olema üks keskseid teemasid, kui Le Pen esitab järgmisel aastal presidendivalimistel väljakutse tsentrist riigipeale Emmanuel Macronile.
Nantes'i põleng leidis aset 15 kuud pärast 2019. aastal Pariisi Notre-Dame'i katedraali laastanud tulekahju, mis tekitas küsimusi teiste Prantsusmaa ajalooliste kirikute turvariskide kohta.
Kuigi tuletõrjujad suutsid Nantes'i tulekahju juba kahe tunniga kontrolli alla saada ja põhikonstruktsiooni päästa, siis hävis selle kuulus orel, mis pärineb aastast 1621 ning oli üle elanud Prantsuse revolutsiooni ja Teise maailmasõja pommitamise.
Samuti hävisid hindamatud esemed ja maalid, sealhulgas 19. sajandi kunstniku Jean-Hippolyte Flandrini teos ning 16. sajandi klaaselemente sisaldanud vitraažaknad. Remont kestab mitu aastat.
Mitu aastat Prantsusmaal elanud varjupaigataotleja Rwandast oli töötanud kirikus vabatahtlikuna.