USA: Assange’i väljaandmise blokeerinud Briti kohtunikku eksitati
USA valitsuse advokaadid kritiseerisid kolmapäeval üht Briti kohtunikku WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i väljaandmise blokeerimise eest ning süüdistasid eksperttunnistajat kohtu eksitamises.
Kohtunik Vanessa Baraitser keeldus jaanuaris rahuldamast Washingtoni taotlust anda Assange välja Ühendriikidele, kus teda süüdistatakse luuramises.
Baraitser leidis, et Assange'i vaimne tervis halveneks «karmides tingimustes», mis teda USA vanglasüsteemis tõenäoliselt ootavad ja see «võib panna teda enesetappu sooritama».
Otsuse vaidlustanud USA valitsust esindav advokaat Clair Dobbin ütles, et kohtunik ei hinnanud adekvaatselt tõendeid, millest järeldus, et Assange’il ei ole enesetapuriski.
Selle asemel toetus kohtunik Assange'i psühhiaatrilise eksperdi Michael Kopelmani esitatud tõenditele, ütles Dobbin Londoni kõrgemale kohtule apellatsiooniprotsessi eelistungil.
Dobbini sõnul on Kopelman tunnistanud üles kohtu eksitamise, olles varjanud, et tema klient sai Ecuadori saatkonnas redus olles lapse.
«Ta (kohtunik) oleks pidanud tõsiselt uurima, miks ta oli valmis teda eksitama,» ütles Dobbin kohtuistungil. «Ekspertidel pole lubatud eksitada.»
Kohtunik Timothy Holroyde otsustas, et USA väited annavad neile veel kaks alust algne kohtuotsus vaidlustada, kokku on põhjuseid nüüd viis.
Kohtuasja sisuline arutamine leiab aset 27. ja 28. oktoobril, lisas kohtunik.
Assange, keda hoitakse range režiimiga Belmarshi vanglas, osales istungil videosilla teel.
Kohtunik otsustas, et Assange jääb kinnipeetuks apellatsiooniprotsessi lõpuni.
USA on esitanud Assange'i vastu 18 süüdistust seoses 500 000 Afganistani ja Iraagi sõja kohta käiva saladokumendi avaldamisega aastal 2010. Washingtoni väitel aitas Assange'il dokumente varastada ja avaldada luureanalüütik Chelsea Manning.
Rootsi kuulutas Assange'i 2010. aastal tagaotsitavaks seoses väidetava seksuaalse ahistamisega, mispeale taotles ta asüüli Ecuadori saatkonnalt Londonis, kus ta peitis end aastatel 2012-2019.
Aastal 2019 võttis Ecuadori toonane parempoolne president Lenín Moreno Assange'ilt kodakondsuse, misjärel pidas Briti politsei ta kinni.