AK ⟩ Afganistanist, subjektiivselt: kuidas USA sõjalist pokkerit mängides kaotas

Helmandi provintsi idülliline moonipõld ja puštu poiss, kes vaatab altkulmu temast mööduvat Eesti patrulli. Foto: Erakogu

Kabuli lennujaam, mis kandis 2010. aasta juuniööl veel ilusat nime KAIA (Kabul Afghanistan International Airport), oli üllatavalt vaikne, kui siinkirjutaja koos rühma Afgaani sõjaväelastega USA transpordilennukist välja astus.

Kümnepäevane reis Tallinn-Ramstein-Kandahar-Camp Bastion-Kabul oli lõppemas, aastane tsiviilteenistus NATO väljaõppemissioonis Afganistani kaitseministeeriumi nõunikuna algas.

Juba Afganistani jõudmine näitas, et sellel maal tuleb olla eelkõige kannatlik, aga muidu tundus Afganistan õigel teel liikuvat. Sõda Talibaniga toimus kaugel lõunas, linnas liikumine oli piiratud, aga pommirünnakuid toimus harvem kui 1990ndate aastate Tallinnas. Linn oli kohalike julgeolekujõudude kontrolli all ning NATO sõjaväelased pidasid Kabuli staapides lahinguid PowerPointi slaidide, mitte Talibani mässulistega.