Šoti iseseisvusmeelsed parteid sõlmisid võimujagamisleppe

Copy
Šoti Rahvuspartei esimees Nicola Sturgeon (keskel) pressikonverentsil Šotimaa Roheliste kaasesimeeste Patrick Harvie ja Lorna Slateriga.
Šoti Rahvuspartei esimees Nicola Sturgeon (keskel) pressikonverentsil Šotimaa Roheliste kaasesimeeste Patrick Harvie ja Lorna Slateriga. Foto: AFP/SCANPIX

Šotimaa valitsuspartei teatas reedel tähtsast võimujagamisleppest iseseisvusmeelse enamuse saavutamiseks kohalikus parlamendis, andes rohelistele nende esimesed ministrikohad Briti poliitikas.

Kokkulepe Šoti Rahvuspartei (SNP) ja Šotimaa Rohelise Partei vahel vajab liikmete heakskiitu, kuid tihendab sidemeid kahe erakonna vahel, mis mõlemad toetavad uut iseseisvushääletust.

Kokkuleppes nähakse ette uut referendumit 2024. aastal, kui koroonaviiruse kriis peaks olema möödas.

Esimene minister ja SNP liider Nicola Sturgeon loodab nõndanimetatud «indyref2» teoks teha, hoolimata Ühendkuningriigi valitsuse raevukast vastuseisust.

«Omalt poolt olen kindlalt otsustanud, et iseseisvusreferendum tuleb selle parlamendi ajal,» ütles ta ühisel pressikonverentsil rohelistega.

«Meie (SNP ja Šotimaa Roheline Partei) oleme valinud koostöö ning teeme seda mitte hädavajadusest, vaid ühise hüve nimel. Ühtlasi kinnitame selle leppega taas jagatud pühendumist iseseisvuse tagamisele.»

Kokkulepe ei ole selle teksti järgi otsustades siiski koalitsioon. Rohelised saavad kaks ministriportfelli mis pole veel välja kuulutatud.

Roheliste kaasesimees Patrick Harvie tervitas lepet kui ajaloolist hetke, kuid rõhutas, et mõlemad erakonnad säilitavad oma «eristuva hääle».

Mõlema erakonna liikmed hääletavad järgmisel nädalal leppe toetamise üle.

Lepe tuleb ajal, mil ÜK valitsus valmistub võõrustama alates 1. novembrist Šotimaa lääneosas Glasgow's ÜRO kliimatippkohtumist.

Rohelistel on kaheksa kohta Šoti 129-liikmelises parlamendis, millel on volitused sellistes valdkondades nagu tervishoid, haridus, transport ja keskkond.

SNP, mille populaarsus põhineb šotlaste vastuseisul ÜK lahkumisele Euroopa Liidust on parlamendis 64 kohta ehk vaid koha võrra vähem absoluutsest enamusest.

2014. aasta iseseisvusreferendumil hääletas 55 protsenti ÜK-st lahkulöömise vastu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles