Kabuli lennuvälja evakueerimiskaoses on süüdi USA (4)

BNS
Copy
24. merejalaväe ekspeditsiooniüksus ehk MEU (Marine Expeditionary Unit) rahvusvahelises lennujaamal Hamid Karzai Kabulis. 20.august, 2021.
FOTO: Samuel Ruiz / US Marine Corps
24. merejalaväe ekspeditsiooniüksus ehk MEU (Marine Expeditionary Unit) rahvusvahelises lennujaamal Hamid Karzai Kabulis. 20.august, 2021. FOTO: Samuel Ruiz / US Marine Corps Foto: CNP/AdMedia/SIPA

Kaoses Kabuli lennuväljal, kus tuhanded afgaanid ootavad evakueerimist, on süüdi Ühendriigid, ütles pühapäeval kõrge Talibani ametnik.

Ühendriigid hoiatasid julgeolekuohu eest ja Euroopa Liit tõdes, et on «võimatu» evakueerida kõiki, keda Taliban ohustab, ehkki rühmitus on lubanud olla iseenda pehmem versioon, võrreldes aastatega 1996-2001, mil Taliban esimest korda võimul oli.

Kuid hirmunud afgaanid püüavad jätkuvalt riigist põgeneda, suurendades tragöödiat Kabuli lennuväljal, kus USA ja selle liitlased ei suuda toime tulla suure inimhulgaga, kes püüavad pääseda evakuatsioonilendudele.

«Ameerika kogu oma vägevuse ja võimalustega ei ole suutnud lennuväljal korda luua. Kogu riigis valitseb rahu, kaos on vaid Kabuli lennuväljal,» ütles Talibani ametiisik Amir Khan Mutaqi.

Briti kaitseministeerium ütles pühapäeval, et rahvahulgas hukkus seitse inimest, täpsustamata üksikasju.

Üks ajakirjanike ja teadlaste rühmaga koos lennuväljale jõudnud ajakirjanik, kirjeldas meeleheitlikke inimesi, kes lennuväljale sisenemisel nende bussi ümber piirasid.

«Nad näitasid meile oma passe ja karjusid «võtke meid endaga kaasa, palun võtke meid endaga kaasa»,» ütles ajakirjanik AFP-le.

«Talibani võitleja meie ees sõitvas veoautos pidi õhku tulistama, et neid eemale peletada.»

Briti telekanal Sky News näitas laupäeval vähemalt kolme surnukeha, mis olid lennuväljal presendi all. Polnud teada, kuidas nad surid.

Briti kaitseministeeriumi andmeil on Kabuli lennuvälja ümber jätkuvas kaoses surnuks tallatud seitse tsiviilisikust afgaani.

Lennuväljal olnud reporter Stuart Ramsay nimetas surmajuhte «paratamatuks» ning ütles, et inimesi «muljutakse surnuks» ning osal on «vedelikupuudus ja hirm».

Lennuväljal valitseva meeleheite näitena oli ka video imikust, kes üle lennuvälja müüri tõsteti ning õhkutõusvate lennukite küljes rippuvatest inimestest.

Lennuvälja turvavad tuhanded Ühendriikide sõdurid ning evakueerimine peaks olema lõppenud 31. augustiks.

Kuid Bideni administratsiooni teatel on vaja evakueerida veel 15 000 ameeriklast ning 50 000 kuni 60 000 afgaanidest kaastöötajat.

Talibani repressioone kardavad veel tuhanded inimesed, kes põgeneda püüavad.

USA president Biden kirjeldas evakuatsioonioperatsioone «kui suurimaid ja keerulisemaid ajaloos».

Olukord muutus veelgi komplitseeritumaks laupäeval, mil USA valitsus palus oma kodanikel «julgeolekuohu tõttu» lennuväljast eemale hoida.

Põhjust ei täpsustatud, kuid Valge Maja teatel briifiti Bidenit julgeolekuohtudest, sealhulgas Islamiriigist (IS).

EL-i välispoliitikajuht Josep Borrell oli õhusilla osas pessimistlik.

«Tahetakse evakueerida 60 000 inimest vahemikus tänasest kuni selle kuu lõpuni. See on matemaatiliselt võimatu,» ütles ta AFP-le.

Borrell lisas, et «kaebasime» ameeriklastele, et nende lennuvälja turvameetmed on liiga ranged ning takistavad eurooplaste heaks töötanud afgaanide pääsu lennuväljale.

Pentagoni teatel oli operatsiooni algusest alates 14. augustil riigist välja viidud 17 000 inimest, nende hulgas ka 2500 ameeriklast.

Veel tuhanded on lahkunud teiste võõrriikide sõjaväelendudega.

Taliban keskendub samal ajal valitsuse moodustamisele.

Islamiliikumise kaasasutaja ja asejuht mulla Abdul Ghani Baradar lendas Kabuli ning plaanib läbipäevil kohtuda rühmituse juhtide ja poliitikutega, ütles üks ametnik AFP-le, sealhulgas ka Haqqani võrgustiku juhtidega.

Haqqani võrgustik on USA-s terrorirühmituste nimekirja kantud grupp, kelle juhtide eest on pandud välja miljoni dollari suurune pearaha.

Taliban hõivas maailma hämmastuseks läinud nädalal Kabuli ilma igasuguse vastupanuta valitsusvägede poolt, keda olid välja õpetanud ja varustanud USA juhitud koalitsiooniväed.

Kuid mõned endised valitsusväelased on koondunud Kabuli lähedale Panjshri orgu, mis on tuntud, kui Talibani-vastase võitluse kese.

Sissiliikumise NRF eesotsas on kuulsa Talibani-vastase võitleja poeg Ahmad Shah Massoud.

NRF on valmis «pikaajaliseks konfliktiks», kuid soovib pidada Talibaniga ka läbirääkimisi laiapõhjalise valitsuse moodustamise osas, ütles rühmituse kõneisik Ali Maisam Nazary AFP-le antud intervjuus.

«Rahuleppe tingimusteks Talibaniga on detsentralism, süsteem, mis tagab sotsiaalse õigluse, võrduse, õigused ja vabadused kõigile.»

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles