Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Boliivia ekspresident üritas vanglas enesetappu sooritada

Jeanine Áñezi toetajad nõudmas meeleavaldusel tema vabastamist. FOTO: JORGE BERNAL

Boliivia 54-aastane ekspresident Jeanine Áñez üritas vanglas enesetappu sooritada, mille järel on tema seisund stabiilne, teatasid pühapäeval võimuesindajad.

Endine riigipea üritas enesetappu pärast uusi süüdistusi.

Boliivia prokuratuur esitas endisele presidendile süüdistused genotsiidis ja teistes kuritegudes seoses opositsiooniprotestijate surmaga 2019. aastal.

«Áñez tegi pikaajalise vangistuse tõttu raske depressiooni all kannatades enesetapukatse,» ütles tema tütar Carolina Ribera.

«Võime kahtluseta kinnitada, et tema tervislik seisund praegu on stabiilne,» ütles vanglaameti juhataja Juan Carlos Limpias ajakirjanikele.

«Hetkel on ta vanglas koos perega. Perekond saab olema oluline tegur, mis aitab tema enesetunnet parandada,» lisas Limpias.

Peaprokurör Juan Lanchipa sõnul esitas ta riigi ülemkohtule dokumendid «kodanik Jeanine Áñeze vastu». Genotsiidisüüdistuse eest saab Boliivia karistusseadustiku järgi vangi mõista kümneks kuni kahekümneks aastaks.

Konservatiiv Áñez tuli võimule 2019. aasta novembris, kui tema eelkäija Evo Morales pärast nädalaid kestnud meeleavaldusi põhiseadusvastase tagasivalimise vastu neljandaks ametiajaks tagasi astus.

Morales põgenes riigist, kui Ameerika Riikide Organisatsiooni (OAS) audit tuvastas valmispettuse.

Pärast valimisi sai vägivallas Moralese toetajate ja oponentide, aga ka protestijate ja julgeolekujõudude vahel surma vähemalt 37 inimest.

Enamik hukkus kokkupõrgetes julgeolekujõudude ja Moralese toetajate vahel pärast vasakpoolse eksliidri äralendu.

Konkreetsed süüdistused Áñeze vastu on seotud kahe intsidendiga 2019. aasta novembris, kui surma sai kokku 22 inimest. OAS-i teisipäevases raportis nimetati neid juhtumeid veresaunadeks.

Pärast Moralese tagasiastumist oli Áñez kõrgeim parlamendiliige ning kongress vannutas ta kvoorumi puudumisest hoolimata ajutiseks presidendiks. Seda istungit boikottisid Moralese Liikumise Sotsialismi Eest (MAS) seadusandjad.

MAS süüdistas seepeale ajutist valitsust riigipöördes.

Áñeze juhtimise all korraldati Boliivias 2020. aasta oktoobris rahumeelsed, läbipaistvad valimised, kus võidukaks osutus Moralese protežee Luis Arce.

Viimane lubas väidetava riigipöörde toimepanijad vastutusele võtta.

Áñez vahistati 2021. aasta märtsis süüdistatuna Moralese vastase riigipöörde juhtimises, terrorismis, mässu õhutamise ja vandenõus. Sestsaadik on ta olnud eeluurimisvanglas.

Naise kinnipidamine on pälvinud ulatuslikku rahvusvahelist hukkamõistu.

Tagasi üles
Back