RAPORT ⟩ Rootsi kurjategijate seas on üleesindatud sisserändetaustaga inimesed

Politseinik juuli alguses paiga lähedal Göteborgis Hisingeni linnaosas, kus tulevahetuses sai surma korrakaitsja. Foto: Björn Larsson Rosvall / TT NEWS AGENCY / Reuters / Scanpix

Kuigi kõigis Rootsi rahvusgruppides on aja jooksul kuriteokahtluse saanud inimeste hulk vähenenud, on sisserändetaustaga elanike seas neid rohkem, selgub kuritegude ennetamise nõukogu (Brå) värskest põhjalikust raportist.

Viimati avaldas Brå kuritegevust rikkujate päritolu alusel analüüsiva raporti 2005. aastal ning täna avaldatav uurimus, millega sai eelnevalt tutvuda ajaleht Dagens Nyheter, käsitleb isikuid, keda kahtlustati kuriteos aastatel 2015–2018.

Raporti keskne järeldus on, et väljaspool Rootsit sündinud inimesed ning kahe sisserändajast vanema Rootsis sündinud järeltulijad on kuriteostatistikas üleesindatud.

Välismaal sündinud inimesed on kuriteos kahtlustatud 2,5 korda suurema tõenäosusega kui inimesed, kes on sündinud Rootsis kahe Rootsis sündinud vanemaga perre. Rootsis sündinud inimestel, kelle mõlemad vanemad ise on sündinud välismaal, on aga koguni 3,2 kordas suurem tõenäosus olla kuriteos kahtlustatud, kui ilma sisserändetaustata inimestel.

Samas rõhutab Brå oma raportis, et kuigi sisserändetaustaga inimeste üleesindatus kuriteostatistikas on selge, on ka nende hulgas kuritegevuses kahtlustatud ikkagi väga väike osa.