«19. sajandil ja 20. sajandi alguses kehtis ühiskondlik lepe Itaalia riigi ja homoseksuaalide vahel. Vastutasuks suhtelise puutumatuse eest palus riik neil mitte seada kahtluse alla hereroseksuaalse elukorralduse ülimuslikkust. See topeltelu ei olnud mitte ainult võimalik ja sallitud, vaid seda ka julgustati sotsiaalselt,» selgitas María Belmonte teoses «Ilu palverändurid», milles käsitletakse põhjamaalaste armumist Itaalia ja Kreeka kultuuri.
Tänases Itaalias – nagu mujalgi Euroopas, näiteks Ungaris ja Poolas – valitsevad vastuolud LGBT-kogukonna küsimuses.
Ettepanek karistada homofoobseid rünnakuid või väljendeid vangistusega on tähendanud peaminister Mario Draghi valitsusele poliitilist tormi. Populistid ja vasakpoolsed toetavad eelnõu, samas on sellele täielikult või osaliselt vastu kogu konservatiivide blokk ühes Vatikaniga. Itaalia paremäärmuslaste seast kostab hääli, mis soovivad taastada «traditsioonilisi» väärtusi, mis vastanduvad justkui teatud kodanikuõigustele, milles nähakse «soolise ideoloogia» kehtestamist.