/nginx/o/2012/02/08/948204t1hde46.jpg)
Selleks, et viia Soome haldusreform läbi esialgse ajakava järgi, ei pääse valitsus valdade sundliitmisest.
Soome haldusreformi plaan: kaob 80 protsenti valdadest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valdade liitmise küsimusega tegelenud töörühma ettepaneku järgi võiks jääda alles 66-70 valda, vahendas yle.fi. Praegu on neid 336 ja seega võib ümberkorralduse käigus kaduda 80 protsenti senistest valdadest.
Töörühma välja pakutud number ei ole kivisse raiutud, sest mitme piirkonna jaoks on olemas alternatiivne plaan.
Näiteks Lõuna-Soomes Uusimaa maakonnas võiks moodustada 5-9 valda. Kainuu maakonda võiks teha kolm valda või moodustada üks seega ja maakonnasuurune vald.
Liidetavate valdade arv vaheldub märkimisväärselt: sinna mahub näiteks kahe valla liitmisi või näiteks Turu kandis võiks ühendada 11 või 14 valda.
Uute piiride mahamärkimisel on võetud arvesse teenuste kättesaadavust ja seda, kus inimesed tööl käivad ja kus sooritavad erinevaid sisseoste. Lisaks on arvestatud hõreda ja tiheda asustatusega piirkonnad, keeleküsimused ja erinevate piirkondade võimalused pakkuda teenuseid.
Töörühm tunnistab, et võimalike uute piiride sobivuse üle tuleb pidada nõu kohalike omavalitsusega ja kuulata ära nende ettepanekud.
Töörühm andis oma ettepanekud täna üle regionaalminister Henna Virkkunenile. Koonderakondlasest minister satub keerulisse olukorda, kuna iga valla arvamust reformi ette valmistades ilmselt küsida ei saa.
Lisaks tahetakse välja uurida seda, millised on teatud valdade liitmise plussid ja missugused on miinused.
Ministri sõnul hakatakse erinevaid valikuvariante kaaluma aprillis-mais, kui valdade seisukohad on selged.
Töörühm pole haldusreformi otsest hinda välja pakkunud, kuid riigilt küsitav raha on tõenäoliselt märkimisväärne. Raha läheb vaja näiteks eri plaanide ja lepingute koostamiseks, valdade infosüsteemide ühildamiseks ja valdade tükeldamist uurivate inimeste palkamiseks.
Minister Virkkunen kinnitas eelmisel nädalal YLE uudistele antud intervjuus, et valitsus kavatseb jääda uuenduste esialgsesse graafikusse, mille järgi alustavad uued vallad tööd 2015. aastal.
Peaminister Jyrki Katainen ütles jaanuaris ajalehele Talouselämä antud intervjuus, tegemist on valitsuse suurima struktuurimuudatuse plaaniga ja ta on leppinud rahandusministri Jutta Urpilaineniga kokku, et see viiakse ka lõpule.
Ametnikest koosnenud töörühm on aga teisel seisukohal, kuna näiteks pealinna lähiümbruses võib valdade kavandatav ühendamine võtta plaanitust kauem aega.
Keskerakonna esimees Mari Kiviniemi mõistis valdu puudutavad ümberkorraldused täiesti hukka, vahendas mtv3.fi. Opositsiooniline erakond nõuab haldusreformi peatamist.
Kiviniemi sõnul tuleb uuenduste ettevalmistamisega alustada otsast peale ja teha seda koos valdade esindajatega.
Ka opositsiooniliste Põlissoomlaste hinnangul pole valdade massiline liitmine hea mõte, erakonna parlamendifraktsiooni teatel tuleb sundühendamisest loobuda kohe alguses.