Orbán sai Bledis oma vaatele kinnitust

Ungari peaminister Viktor Orbán ja teda Bledi järve pervel võõrustanud Sloveenia kolleeg Janez Janša. Foto: Darko Bandic

• Bledi strateegiline foorum kujunes Ungari peaministri kiidukooriks
• Tema rändepoliitikale avaldasid toetust nii Sloveenia kui ka Tšehhi kolleegid
• Foorumi läbiv teema oli tunnetatud ebaõiglus Lääne-Europa kohtlemise pärast
• Põhja-Makedoonia peaminister: EL on unustanud, kui külm on väljaspool

Ungari peaministri Viktor Orbáni seisukohast oleks raske leida meeldivamat rahvusvahelist üritust ja hetke kui eile Sloveenia maalilises mägilinnas alanud Bledi strateegiline foorum.

See üritus on sloveeni vaste homme Tallinnas algavale Lennart Meri konverentsile. Rahvusvaheline arutelu, kus tipp-poliitikud ja mõttekodalased lahkavad mitteformaalses keskkonnas maailma muresid oma regionaalse rõhuasetusega. Kui Meri konverentsil puudutab suur osa arutelusid ühel või teisel viisil Venemaad, siis Bledis on pilgud Balkanil.

Uue rändelaine vari

Orbánit tervitas seal üks tema lähedasemaid ELi kolleege – Sloveenia peaminister Janez Janša.

Orbán ja Janša on mõlemad pika ajalooga poliitikud, kes alustasid kui demokraatiatõrviku kandjad nn uues Euroopas. Mõlemad on suure osa karjäärist veetnud paremtsentri erakondi ühendava Euroopa Rahvapartei rüpes ning viimastel aastatel saanud kriitikat ELi aluspõhimõtetest eemaldumise pärast.

Kuna Afganistan on taas langenud Talibani kätte ja tekkinud risk, et sealt võib veerema hakata uus migratsioonilaine, on aga käes hetk, kus Orbán saab öelda, et tal oli õigus. Ja seda ta eile hommikul foorumi avaarutelul ka tegi. Ungari peaminister meenutas, et 2015. aasta migratsioonikriisi ajal oli ta esimene avatud piiride vastu võitleja.

Ainus 2015. aastal funktsioneerinud Schengeni piir oli Ungari piir, Viktor Orbáni piir.

Tšehhi peaminister Andrej Babiš

Toona sai Orbán kõvasti kriitikat. Nüüd ütlevad ka ELi liidrid ja seisab ministrite kohtumiste järeldustes, et keegi ei taha 2015. aasta kordumist.

«Ainus 2015. aastal funktsioneerinud Schengeni piir oli Ungari piir, Viktor Orbáni piir,» kiitis samal laval istunud Tšehhi peaminister Andrej Babiš. Ta meenutas kuupäeva ja kellaaja täpsusega – 2015. aasta 26. juunil kell neli hommikul –, kuidas nad seisid koos Euroopa Ülemkogul pagulaste kvoodi järgi jagamise vastu.

Laienemisväsimuse kriitika

Seda, et ungarlasel oli õigus, kinnitas samal laval ka Itaalia sotsist europarlamendi president David Sassoli. «Et ajalugu õpetab meile alati midagi, ei tahaks ma näha, et korduks see, mis juhtus Rooma impeeriumiga,» sõnas ta. «Kui mitte kaitsta oma piire, mitte hallata migratsiooni, võib see viia millegi väga halvani.»

Peaaegu kõigi Balkani riikide liidrid kokku toonud foorumi arutelult arutelule läbi käinud mure oli aga tunnetatud ebaõiglus Lääne-Euroopa poolt osaks saanud kohtlemise pärast.

Esiteks seetõttu, et kolm nende regiooni ELi riiki – Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia – ootavad Schengeni ukse taga, teistel poliitilistel põhjustel, sest tehnilised tingimused on täidetud.

Horvaatia peaminister Andrej Plenković kinnitas, et nad sooviksid Schengeniga liituda kohe. «Samas pole tänane Schengen sama, millega liitumist me taotlesime,» lisas ta. Horvaatia peaministri sõnul on ühisruum rikutud terrorismist ja migratsioonikriisist.

Teiseks ärritab nii ELi kuuluvaid kui ka sealt välja jäävaid Balkani maid ühendusega liituda soovivatele Lääne-Balkani riikidele segaste sõnumite andmine.

Ühe värvikama ettekandega esines Albaania president Edi Rama. Ta kommenteeris ELi muret, et nende ebamääraseid sõnumeid saavad liikmeks pürgijad võiksid muutuda liiga lähedasteks selliste riikidega nagu Hiina või Venemaa, sõnadega: «Me armastame teid. Me abiellume teiega kunagi. Aga seni ei tohi te teistega rääkida ja meie teiega ka ei räägi.»

Euroopa riikides leviva eurovastasuse pani paika Põhja-Makedoonia peaminister Zoran Zajev: «Mõnikord mulle tundub, et meie kandidaatmaades usume rohkem ELi väärtustesse kui osa kodanikke liikmesriikides. Nad on unustanud, kui külm on väljaspool.»

Bledi strateegiline foorum

• 2006. aastast suve lõpus Sloveenias Bledis korraldatav iga-aastane rahvusvaheline poliitikakonverents.
• Seda üritust organiseerivad Sloveenia välisministeerium ja mõttekoda Centre for European Perspective.
• Konverentsi tänavune teema on «Euroopa tulevik» ning peale Sloveenia enda presidendi ja peaministri esinevad seal ELi ülemkogu juht Charles Michel, europarlamendi president David Sassoli, Poola, Ungari, Horvaatia, Bulgaaria, Kosovo, Albaania, Põhja-Makedoonia, Kreeka, Serbia, Moldova, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina liidrid.