MANTLIPÄRIJAD ⟩ USA presidendiks saada ihkavad vabariiklased otsivad Trumpi õnnistust

USA eelmise presidendi Donald Trumpi toetajad juulis Floridas. Foto: John Marshall Mantel / ZUMA Wire / Scanpix

Ajal, kui Afganistani kriis, hoogu koguv pandeemia ja tagasilöögid abordiõiguste küsimustest kõigutavad USA demokraatide jalgealust, valmistuvad vabariiklased juba Joe Bideni alistamiseks 2024. aasta presidendivalimistel – kõigil võimalikel kandidaatidel mõlgub aga meeles, et nende võiduvõimalused sõltuvad eksriigipea Donald Trumpi heakskiidust.

Eelmine president kaalub väidetavalt ka ise uuesti Valgesse Majja pürgimist. Kuid isegi siis, kui Trump peaks otsustama kandideerimisest loobuda, on tal üüratu mõju kõigi nende üle, kes loodavad valimisheitlusse sekkuda, sest ainult Trumpi enda soosing aitaks mõnel teisel kandidaadil pärida tema ülilojaalsete toetajate poolehoidu.

Presidendiambitsiooniga vabariiklaste seast on esile kerkinud käre kolmik, kes on innukalt asunud lahingusse nn kultuurisõjas, mis hõlmab muuhulgas teemasid nagu kriitiline rassiteooria ja transsooliste õigused. Tänu sellele loodavad nad kindlustada oma staatust Trumpi mantlipärijana.

Kahe USA suurima vabariiklaste kontrolli all oleva osariigi juhid, Florida 42-aastane kuberner Ron DeSantis ja Texase 63-aastane liider Greg Abbott on veetnud suure osa viimasest aastast populistlikke algatusi edendades, kindlustades oma mainet trumpistidena.

Vabariiklaste kontrollitavate väiksemate osariikide seast tõuseb esile Lõuna-Dakota esimene naiskuberner Kristi Noem, kes on näidanud, et suudab oma lõunapool tegutsevatele kolleegidele võrdset vastupanu osutada.