EL kaalub Afganistani järel ühise kiirreageerimisjõu loomist
Euroopa Liidu kaitseministrid kaalusid neljapäeval ettepanekut Euroopa kiirreageerimisjõudude loomiseks, kuna ühendus jäi USA juhitud evakuatsioonil Afganistanist kõrvaltvaatajaks.
Üleskutsed Euroopa Liidu ühise sõjalise võimekuse edendamiseks on taas kõlanud pärast seda, kui nähti kaootilist olukorda Kabuli lennujaamas Taliban võimuhaaramise järel Afganistanis.
«Afganistan näitas, et puudujääkidel meie strateegilises autonoomias on oma hind ja ainus edasiviiv tee on ühendada jõud ja tugevdada mitte ainult suutlikkust, vaid ka meie tegutsemistahet,» ütles EL-i välispoliitikajuht Josep Borrell Sloveenias toimunud kohtumise järel ajakirjanikele.
«Kui tahame tegutseda iseseisvalt ja mitte sõltuda teiste tehtud valikutest, isegi kui need on meie sõbrad ja liitlased, peame arendama oma võimekusi,» rääkis Borrell.
Ettepanekute hulgas on ka mais kõlanud plaan luua 5000-meheline Euroopa ühisvägi, mis võiks sisalduda novembris esitatavas EL-i üldstrateegia kavandis.
Ettepanek nõuab aga kogu ühenduse heakskiitu ja pole selge, kas selleks jätkub poliitilist tahet. Näiteks ei ole ühendus kunagi kasutanud 2007. aastal loodud nn. lahingugruppide süsteemi.
Kohtumist võõrustanud eesistujamaa Sloveenia kaitseminister Matej Tonini hinnangul peaks kiireeageerimisjõu suurus olema 5000 kuni 20 000 inimest.
Tonini meelest võiks selline vägi koosneda selle järele vajadust nägevate liikmesriikide sõjaväelastest ja see saaks tegutseda EL-i nime all juhul, kui sellega tuleb kaasa enamik liikmesriike.
Saksa kaitseminister Annegret Kramp-Karrenbauer ütles, et Afganistani õppetund tegi Euroopale selgeks vajaduse iseseisvamalt tegutseda. Samas ei tohi see Kramp-Karrenbaueri sõnul tähendada tegutsemist NATO või USA alternatiivina.
Paistis, et Saksa minister pigem tõrjub alalise jõu ideed, kirjutades Twitteris, et liikmesriikide tahtel põhinevad koalitsioonid võiksid lahendada tulevikukriise.
Läti ministri Artis Pabriksi meelest peab ühendus näitama eeskätt poliitilist tahet ja ta meenutas, et lahingugruppide programm oli pikka aega ühise kaitsepoliitika osa, kuid seda ei kasutatud.
Vaidlus Brüsseli kaitsealase rolli üle on kestnud aastaid. Enamik EL-i liikmesriike kuulub ka NATO-sse ja nad on sageli olnud skeptilised oma sõjaliste võimekuste täiendava integreerimise suhtes.