EL ja AstraZeneca sõlmisid vaktsiinitülis kohtuvälise kokkuleppe
Euroopa Liit ja Briti-Rootsi ravimifirma AstraZeneca teatasid reedel kokkuleppest koroonavaktsiini tarneprobleemidest tingitud tüli lahendamiseks.
Kokkuleppe kohaselt tarnib firma ELile lepingutega lubatud 300 miljonit vaktsiinidoosi enne 2022. aasta märtsi lõppu, ja sellega on vaidlused Belgia kohtutes lõppenud.
Brüssel sattus raevu, kui AstraZeneca tarnelubadused täitmata jättis ja sellega Euroopa Liidu vaktsineerimisprotsessi algetappi pidurdas.
Ametnikud süüdistasid ravimifirmat Briti tarnete eelistamises ELi tellimusele ning Euroopa Komisjoni advokaadid andsid asja kohtusse, nõudes tarnelubaduste täitmist või hiigeltrahvi.
Firma väitis aga, et leping kohustas teda üksnes andma endast parima tarne-eesmärkide täitmiseks, kuid seda takistasid Euroopa tehastes tekkinud tootmisprobleemid.
Juunis langetas Brüsseli kohus mõlemat poolt rahuldava vaheotsuse ja määras AstraZenecale tähtajad, millest too oli võimeline kinni pidama.
Nüüd lepiti kokku tähtaja pikendamises tulevasse aastasse.
AstraZeneca asepresident Ruud Dobber ütles, et on väga rahul kokkuleppega, mis võimaldab jätkata Euroopa Komisjoniga koostööd koroonapandeemiast jagusaamiseks.
AstraZeneca toodab Oxfordi ülikoolis välja töötatud koroonavaktsiini ja müüb seda mittetulunduslikul alusel kujul, mis on odavam ja kergemini ladustatav kui mitme konkurendi vaktsiinid.
Euroopa Liitu ärritas AstraZeneca venitamine, mistõttu sai vaktsiinikampaania vedajaks hoopis USA ravimihiiu Pfizeri ja Saksa BioNTechi vaktsiin.
AstraZeneca tarnis 2021. aastal Euroopa Liitu 100 miljonit doosi, sel aastal saadetakse veel 135 miljonit ja järgmise aasta märtsiks 65 miljonit doosi, ütles Euroopa Komisjon.
«See teeb kokku 300 miljonit doosi, nagu leping ette näeb.»