Macronil soovitatakse luua presidendivalimisteks uus erakond
Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni peamised liitlased kutsusid teda üles tegema lõpp oma hinge vaakuvale erakonnale LREM ning asendama see enne tuleval aastal toimuvaid presidendivalimisi uuega.
Kuulujutud, et 43-aastane riigipea võib luua uue tsentristliku erakonna, said uut hoogu esmaspäeval, kui valitsuse raskekaallane, majandusminister Bruno Le Maire avaldas poolehoidu uuele «presidendiparteile».
«Olen uue presidendipartei loomise poolt, mis tooks kokku kõik, kes toetavad Emmanuel Macroni kandidatuuri,» ütles Le Maire telekanalile BFM.
Macron asutas oma Edasi ( En Marche) erakonna 2016. aasta aprillis, aasta enne presidendivalimisi, mille ta poliitilise autsaiderina 2017. aastal võitis.
Pärast valimisvõitu muutus see erakonnaks Edasi, Vabariik! (La République En Marche! – LREM) ning võitis samal aastal toimunud üldvalimistel ka parlamendienamuse.
Hoolimata sellest, et algus oli paljutõotav, erakonnas oli värskeid nägusid poliitikast väljapoolt ja võimule sai ka palju naisi, on LREMi viimastel aastatel tabanud mitmed tagasilöögid kohalikel ja piirkondlikel valimistel.
Macroni üks peamisi nõuandjaid, Stéphane Séjourné, kes peaks mängima järgmisel aastal toimuvas kampaanias võtmerolli, tegi pühapäeval üleskutse luua «suur Prantsuse demokraatlik erakond», mis koondaks presidendi toetajad 2022. aasta parlamendivalimistel.
Seda mõtet toetas ka poliitveteran ja Macroni peamine liitlane François Bayrou, kes juhib tsentristlikku erakonda MoDem.
Rääkides ajalehele Le Figaro, kutsus Bayrou pühapäeval Macroni toetajaid üles tegema «otsustavat sammu ühtsuse suunas».
Kommentaatorite sõnul võimaldaks uue laiapõhjalise erakonna loomine Macronil teha värsket mainekujundust ja tuua pardale uusi nägusid vasak- ja parempoolsete hulgast, kes ei soovi end hinge vaakuva LREMiga siduda.
Juhul kui ta kandideerib ja võidab, püüab Macron meeleheitlikult vältida parlamendikoosseisu, kus ühelgi erakonnal pole enamust, või mis on opositsiooni kontrolli all.
Kuid uue erakonna loomine võib kaasa tuua ka sisevastuolud selle üle, kes erakonda juhtima hakkaks ja mille eest see seisaks.
Ifop-Fiduciali pühapäeval tehtud küsitluse põhjal on Macron eelseisvate presidendivalimiste soosik, juhul kui ta kandideerida otsustab. Ametlikult ta seda veel kinnitanud pole.
Küsitluse põhjal olid hääletuse esimese vooru soosikuteks Macron ja paremäärmuslaste juht Marine Le Pen, Macroni poolt hääletaks 56 protsenti ja Le Peni poolt 44 protsenti küsitletutest.
Analüütikud on hoiatanud, et valimistulemused on äärmiselt ettearvamatud, kuid parempoolsed vabariiklased, vasakpoolsed sotsid ja roheliste EELV erakond pole seni oma kandidaate välja käinud.
Prantsusmaa presidendivalimised toimuvad 2022. aasta aprillis ja parlamendivalimised sama aasta juunis.