Terrorikahtlusalune Salah Abdeslam astus Pariisis kohtu ette

Prantsuse politseinikud Pariisis kohtuhoone ees 8. september 2021. Foto: Christophe Petit Tesson/EPA/Scanpix

Prantsusmaal 2015. aasta novembris 130 inimelu nõudnud terroriaktide ainus ellujäänud läbiviija Salah Abdeslam astus kolmapäeval kohtu ette protsessil, milles kokku on 20 kahtlusalust, kirjutas AFP.

Kolme džihadistide rühma korraldatud veresaun on rängim, mida sõjajärgsel Prantsusmaal nähtud. Rünnakuid kavandati Süürias ning hiljem võttis selle omaks äärmusrühmitus Islamiriik (IS).

Abdeslam toimetati Fleury-Mérogis' vanglast protsessile ajaloolises kohtuhoones Pariisi kesklinnas Cité saarel.

«Ei ole teist jumalat peale Allahi,» ütles Abdeslam kohtus, kui tal paluti end tutvustada.

Koos ainsa ellujäänud otsese ründaja Abdeslamiga astub Pariisi kesklinnas kohtu ette veel 13 kahtlusalust. Kuue isiku üle mõistetakse õigust tagaselja.

Kahekümnest kohtualusest kahtteist, teiste seas Abdeslami, ootab süüdimõistmisel eluaegne vanglakaristus.

«Me siseneme tundmatusse,» ütles Arthur Denouveaux, kes jäi ellu Bataclani kontserdimajale korraldatud rünnakus ning juhib ohvrite ühendust Life for Paris.

«Me ei ootame kohtuprotsessi kannatamatult, ent küsime, kuidas see järgmised üheksa kuud hakkab olema?»

Protsess kestab 2022. aasta maini ja hõlmab 145 istungipäeva. Sellest võtab osa 330 advokaati ning 300 ohvrit ja teiste seas annab novembris tunnistusi ka endine president François Hollande.

Justiitsminister Éric Dupond-Moretti kirjeldas sel nädalal protsessi kui ajaloolist. «Need sündmused on söövitatud meie kollektiivsesse mällu,» ütles ta Prantsuse televisioonile.

Ellujäänud ründaja, praegu 31-aastane Abdeslam, kes on sündinud Belgias, kuid kel on Prantsuse ja Maroko kodakondsus, põgenes sündmuspaigalt, jättes maha oma suitsiidivesti, mis hiljem osutus defektseks.

Ta peeti kinni neli kuud hiljem Brüsselis, kus ta varjas end oma perekonna kodu lähedal.

Seni on Abdeslam resoluutselt keeldunud Prantsusmaa uurijatega koostööd tegemast ning ta ei paotanud oluliselt suud ka ühe teisel kohtuprotsessil 2018. aastal Belgias.

Nüüd on küsimus, kas ta jaanuari keskpaika kavandatud istungil tunnistuse andmiseks suu avab. Enne kolmapäevase kohtuistungi algust nähti teda advokaatide Olivia Roneni ja Martin Vettes'iga vestlemas.

«Ta peab ohvritega rääkima. Kui ta mitte midagi ei ütle, on ta suurem argpüks, kui me seni oleme arvanud,» ütles Hollande raadiojaamale France Info.

Protsessi käigus uuritakse, kuidas õnnestus tapjate seltskonnal märkamatult Prantsusmaale siseneda. Väidetavalt kasutasid nad ära rändevoolu Islamiriigi kontrolli all olevatelt Süüria aladelt.

Kohtusse oodatakse kokku 14 kahtlusalust, kellele esitatud süüdistused ulatuvad logistilisest toest rünnakute planeerimisel relvade hankimiseni.

Üks kohtualustest on süüria päritolu Rootsi kodanik Osama Krayem. Tema on tuvastatud kui üks isikutest, kes põletas 2015. aasta algul Süürias elusana IS-i kätte langenud Jordaania piloodi. Ta on ka Rootsis sõjakuritegude eest kohtu all.

Pariisi rünnakute arvatava koordinaatori, Belgia kodanik Abdelhamid Abaaoudi lasi Prantsuse politsei maha viis päeva pärast rünnakuid Pariisist kirdes.

Verised sündmused rullusid lahti reede, 13. novembri õhtul, kui džihadistid õhkisid oma lõhkeainevestid Stade de France'i staadioni lähedal, kus president Hollande jälgis Prantsusmaa-Saksamaa jalgpallimatši. Surma sai seal lisaks ründajaile üks inimene.

Mõne aja pärast avas rühm islamiste, teiste seas Abdeslami vend Brahim, autost tule poole tosina rahvast tulvil restorani pihta.

Tapatalgud kulmineerusid Bataclani kontserdimajas, kus kolm džihadisti tapsid kokku 90 inimest.