Piraadid seovad ELi sõjalise poole Somaaliaga

Euroopa mereväelastele alistunud piraadid. Foto: EUFOR Atalanta

Samal ajal, kui NATO hakkab otsi Afganistanis kokku tõmbama, suurendab EL pingutusi pärast ameeriklastele kurvalt lõppenud ja filmi «Black Hawk Down» kujul popkultuuri raiutud 1993. aasta Muqdisho lahingut oma läbikukkunud riigi, kodusõja ja näljahädadega vaikimisi lootusetuks tunnistatuna unustatud Somaalia suunal.

Kuigi mitte nii suure meediakajastuse ja rahvusvahelise tähelepanu saatel sõjad Iraagis ja Afganistanis, on EL seal juba praegu seotud kahe sõjalise operatsiooniga. Ajend nende tekkeks oli majanduslik ehk piraadid, kes kaoses riigi rannikult järjest enam oma kipakail alustel merele suundusid ning Adeni lahte läbivaid kauba- ja abilaevu pantvangi võttes miljoneid eurosid teenisid ja laevadele selle piirkonna läbimise üliohtlikuks muutsid.

2008. aastal alustati abilaevade turvamise ja piraatide tõrjumise missiooniga EUFOR Atalanta, millega ülemöödunud aasta lõpul liitus ka Eesti. 2010. aastal järgnes sellele väljaõppemissioon EUTM Somalia, mille käigus Euroopast läkitatud instruktorid koolitavad Ugandas Somaalia julgeolekujõude.

Nüüd on kavandamisel kolmas, sel korral tsiviilmissioon. Nii, nagu mereväelaste Adeni lahele saatmise taga, on ka selle keskmes piraadid. Uue missiooni eesmärgiks on hakata koolitama mereröövlitest kubiseva piirkonna riike ise piraate tõrjuma.

Ning kuigi Suurbritannia vastuseisu tõttu kukkus läbi vahepeal kontinentaal-Euroopa suurriikide toel ringelnud idee rajada NATOga paralleelselt ELi sõjaline peakorter, on nüüd Brüsselisse tulekul ELi operatsioonide keskus Aafrika Sarve piirkonna missioonide ja operatsioonide tarbeks ehk siis just eelmainitud kolme koordineerimise keskus.

Euroopa Komisjoni esindaja Sebastien Brabanti sõnul leppis liidunõukogu Aafrika Sarve operatsioonide keskuse rajamises kokku 23. jaanuaril ning praegu käivad arutelud veel selle nüansside üle.

«Lühidalt hakkab käivitatav ELi operatsioonide keskus toetama piirkonna ELi missioonide omavahelist koostööd, koordineerimist ja infovahetust,» selgitas kaitseministeeriumi NATO ja ELi osakonna nõunik Hestrid Tedder. «Millal täpselt keskus tegutsemist alustab, on hetkel veel lahtine.»

Tedderi sõnul on üldine olukord Adeni lahe piirkonnas muutunud selgelt paremaks. «Kuigi piraatlusega seotud vahejuhtumite arv on viimastel aastatel püsinud samal tasemel, on näiteks aasta jooksul kaaperdatud laevade arv vähenenud poole võrra – 2010. aastal oli neil 47, 2011. aastal aga 25 – ning piraadid on sunnitud tegutsema kaugemal India ookeanis,» kirjeldas ta.

«Samas ei ole probleem veel kaugeltki lahendatud,» nentis Tedder.

Samasisulise järelduseni jõudis ka Saksa ajakiri Spiegel, mis kirjutas umbes kuu aega tagasi ELis ringlevatest kavadest viia Atalanta otsapidi ka Somaalia maismaale. Nende plaanide olemasolu kinnitas ajakirjale ka Saksa välisministeerium. Rõhutades, et sellisel muutusel oleksid selged piirid: keegi ei saadaks sinna maavägesid.

Nende kavade jõustumisel saaksid helikopterid Adeni lahes teenivatelt ELi sõjalaevadelt õiguse tulistada puruks rannal paiknevat piraadiinfrastruktuuri – relva- ja kütusevarusid ning paate. Inimesi sihikule võtta ei tohiks.

Ka praegu fikseerivad ELi sõjalaevad ja -lennukid Somaalia rannikul piraadikülade asukohti. Neil pole aga luba nende suhtes midagi ette võtta isegi siis, kui on ilmselge, et asukate põhitegevus pole mitte kalade vaid laevade püük.

Hetkel Tedderi sõnul veel poliitilist otsust missiooni ülesannete laiendamiseks pole. «Operatsiooni Atalanta põhiülesanded on täna endiselt samad mis operatsiooni alguseski,» märkis ta. «Loomulikult muudavad piraadid pidevalt oma tegevusvõtteid ning EL peab seetõttu samuti nendega «sammu pidama» ning vajadusel uusi viise leidma.»

Möödunud aasta lõpu seisuga oli Atalanta peakorteri andmeil somaalia piraatide käes pantvangis 199 meest ja üks naine. Enamik neist on seal siiani. Üks väheseid suuri positiivseid uudiseid saabus Adeni lahelt 17. jaanuaril, kui Saksa fregatil Lübeck õnnestus päästa 15 pantvangis India laeva meeskonnaliiget. Selle hinnaks oli aga piraatide minemalaskmine Taani lipu all sõitva tankeril, kus peal veel 18 pantvangi.

Vähemalt 60 pantvangi on mereröövlite käes oleku jooksul surnud. Pikim vangistus on MV Icebergi nimelise aluse 24 meeskonnaliikmel, kellel hakkab täituma juba teine aasta piraatide käes.