Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

EL-i Brexiti pealäbirääkija avaldas presidendikampaania käigus EL-i vastaseid seisukohti

Michel Barnier. FOTO: Vincent Isore/Zumapress/Scanpix

Prantsusmaa presidendivalimiste kandidaati, endist Euroopa Liidu Brexiti pealäbirääkijat Michel Barnier'd süüdistati reedel oma EL-i mandaadi reetmises, kui ta kutsus Prantsusmaad üles end Euroopa Kohtu järelvalve alt vabastama.

Endise EL-i voliniku väljaütlemised tekitasid Brüsselis ärevust ja üllatust, arvestades, et oma pika poliitilise karjääri viimase osa on ta veetnud just Brüsselis ning aastal 2016 sai ta olulise Brexiti pealäbirääkija ameti.

Rääkides neljapäeval Nîmes'is toimunud Les Républicains'i (Vabariiklased – LR) erakonna üritusel, kordas Barnier oma varasemat mõtet kehtestada immigratsioonile moratoorium ning nõudis uute seaduste loomist, mis muudaksid inimestel Prantsusmaale alaliselt elama jäämise keerulisemaks.

«Me ei saa seda teha ilma, et saaksime tagasi oma kohtuliku sõltumatuse, et meid ei ähvardaks pidevalt Euroopa Kohtu otsus ning Euroopa inimõiguste konventsioon, mis on tõlgendused meie oma kohtuinstitutsioonidest,» ütles ta erakonna seaduseandjatele.

Luksemburgis asuv Euroopa Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohus bloki seaduste rakendamisel. Euroopa inimõiguste konventsiooni täitmist jälgib aga Strasbourg'is asuv Euroopa Inimõiguste Kohus (ECHR), mis kuulub 47-liikmelise Euroopa Nõukogu alla.

Selleks, et saada tagasi Prantsusmaa «manööverdamisruum», lubas Barnier valituks saades korraldada referendumi, kus valijatel palutakse kiita heaks põhiseaduse muudatused ning parlamendi õigus kehtestada iga-aastased rändekvoodid.

70-aastane Barnier ütles oma kõnes ka, et «mulle eriti ei meeldi Euroopa suveräänsuse mõiste» ning rääkis «Saksamaa domineerimisest» EL-is, öeldes, et «ma tean, millest räägin».

Brexiti läbirääkijana juhtis Barnier läbirääkimisi Suurbritannia lahkumiseks blokist ning kiitis tihti EL-i kollektiivset mõjuvõimu Briti rahvusluse taustal.

«Need väljaütlemised õõnestavad seda suurt tööd, mis ta Brüsselis EL-i volinikuna ja EL-i Brexiti pealäbirääkijana tegi,» ütles AFP-le Euroopa parlamendi ja sotsialistide fraktsiooni juht Iratxe García Pérez.

«Paneb imestama, kuidas saavad tulla taolised väljaütlemised nii pühendunud eurooplaselt,» ütles väljaandele Politico Prantsuse Euroopa asjade minister Clément Beaune, kes Barnier'ga Brexiti osas tihedat koostööd tegi.

Barnier'd nähakse LR-i presidendikandidaadi nimetamise konkurentsis autsaiderina, praegused favoriidid on Xavier Bertrand ja Valérie Pécresse, kuid erakond pole veel otsustanud, kuidas kandidaat välja valitakse.

Barnier' otsus võtta oma keskseks teemaks immigratsioon peegeldab riigi üldsuse ja eriti tema erakonna muret immigratsiooni ja Prantsusmaa demograafiliste muutuste pärast.

Ipsose 7. septembril avaldatud küsitluse järgi arvab pea kaks kolmest prantslasest, et «Prantsusmaal on liiga palju välismaalasi». Vabariiklaste toetajatest nõustus selle väitega 85 protsenti.

Praeguste arvamusküsitluste põhjal on 2022. aasta aprillis toimuvate presidendivalimiste soosik EL-i pooldav Macron, tema järel teisel kohal on sisserände vastane paremäärmuslane Marine Le Pen.

Macron pole veel ametlikult oma kandideerimisest teiseks ametiajaks teada andnud, kuid eeldatakse, et ta kandideerib.

Tagasi üles
Back