Kataloonia separatistid avaldavad enne Madridi kõnelusi meelt (1)
Kataloonia separatistid ummistavad laupäeval Barcelona tänavad testides oma tugevust enne uusi läbirääkimisi Hispaania valitsusega.
Protestid leiavad aset Kataloonia rahvuspäeval ehk «La Diadal», millega meenutatakse Barcelona langemist 1714. aastal Hispaania pärilussõjas ning sellele järgnenud Kataloonia institutsioonide kaotamist.
Nii nagu eelmistel aastatel, algab marss kell 17.14 - viitena 1714. aastale. Sel aastal on hüüdlause: «Me võitleme iseseisvuse eest ja võidame».
2014. aastal tõi iga-aastane meeleavaldus tänavatele hinnanguliselt 1,8 miljonit inimest.
Kui Kataloonia oli juulis uue koroonanakkuste laine keskmes, siis olukord on sestpeale paranenud ning hiljuti tühistati rohkem kui 10 inimesega kogunemiste keeld.
Rohujuuretasandi separatistliku liikumise Omnium Cultural juht Jordi Cuixart avaldas lootust, et sel aastal tuleb tänavatele sadu tuhandeid inimesi tõestamaks taaskord, et «meie liikumine on rohkem elav kui kunagi varem».
Kuid palju on muutunud alates 2017. aasta sügisest, mil Kataloonia iseseisvuspüüe viis Hispaania viimaste aastakümnete rängimasse poliitilisse kriisi.
7,8 miljoni elanikuga Kataloonia liidrid eirasid Hispaania keskvalitsuse keeldu korraldada iseseisvushääletus ning avaldasid ka iseseisvusdeklaratsiooni.
Separatistliku liikumise taga olnud isikud võeti kinni, nende üle mõisteti kohut ning nad saadeti pikaks ajaks vanglasse. Mitmed juhid pagesid välismaale.
Hispaania valitsus andis juunis armu üheksale Kataloonia separatistide liidrile, nende seas Cuixartile.
2019. aastal osales Diadal ainult 600 000 inimest ning eelmisel aastal koroonapandeemiaga seotud piirangute tõttu ainult alla 60 000.
Järgmisle nädalal algavad Kataloonia regionaalvalitsuse ja Hispaania peaministri Pedro Sancheze vähemusvalitsuse vahel uuesti kõnelused.
Separatistidel on kaks peamist nõudmist - amnestia kõikidele, kes olid seotud ebaõnnestunud iseseisvumiskatsega, see hõlmaks ka välismaale pagenuid, ning enesemääramisreferendum, seekord Hispaania keskvalitsuse heakskiidul.
Madrid on aga mõlema vastu.
Pinged kasvasid järsult eelmisel nädalal pärast seda, kui Hispaania keskvalitsus peatas plaani laiendada Barcelona lennujaama, viidates «usalduse puudumisele» Kataloonia regionaalvalitsusse.
Kataloonia regionaalliider Pere Aragones nimetas sellist sammu väljapressimiseks.