Norra valimisi mõjutab pisi-Brexiti ahvatlus

Norra Tööpartei juht ja tõenäoline uus peaminister Jonas Gahr Støre valimiste eelsel teledebatil. Foto: Marit Hommedal/EPA/Scanpix

Eemalt paistab, et Norra esmaspäeval toimuvad valimised ei ähvarda kuidagi riigi häid suhteid Euroopa Liiduga, kuid analüütikute arust võib selline pilt petlik olla.

Pärast kaheksat aastat Euroopa-meelset paremtsentristlikku valitsust näitavad küsitlused, et valimistega tuleb muutus.

Tõenäoliseks peetakse vasakpoolsete ja roheliste koalitsiooni, milles juhtiv opositsioonierakond Tööpartei saab loota mitme väiksema euroskeptilise partei toetusele.

Norra ei ole küll Euroopa Liidu liige, kuid ta on ühendusega seotud Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) lepingu kaudu. See kokkulepe annab Norrale ligipääsu Euroopa ühisturule, juhul kui riik võtab üle enamiku Euroopa direktiive.

Tööpartei kõige lähemad liitlased, Keskpartei ja sotsialistidest vasakpoolsed, on asunud sellist abielu vastustama. Kahe peale on Euroopa Liidu vastaste toetus 20 protsendi kandis.

«Meie tänane probleem leppega on see, et me anname järk-järgult üha enam pädevusi Stortingilt (Norra parlamendilt) ja Norra seadusandjatelt ära Brüsseli bürokraatidele, kes ei ole läbipaistvad,» ütles Keskpartei juht Trygve Slagsvold Vedum äsjases teledebatis.

Keskpartei on valmis asendama oma maaelanikest valijate huve kaitstes senise EEA lepingu lõdvena kaubanduskoostöö leppega.

Tööpartei juht ja tõenäoline uus peaminister Jonas Gahr Støre ei tahaks siiski riigi sidemeid suurima kaubanduspartneri Euroopa Liiduga lõhkuda.

«Kui ma lähen oma naise juurde sellise jutuga, et vaata, me oleme juba aastaid abielus ja asjad on päris head, aga nüüd ma tahaks ringi vaadata, et kas on veel mingeid võimalusi... mitte keegi (Brüsselis) ei hakka selle peale telefonitorugi tõstma,» selgitas ta.

«Kui su naine sõidaks sinust iga päev üle, siis sa ehk reageeriksid,» ei jäänud keskparteilane Slagsvold Vedum võlgu.

Algselt andis Brexit Norra euroskeptikutele hoogu, kuid raskused, mis tekkisid Briti ja EL-i edasiste suhete määratlemisega võtsid seda uuesti maha.

«Me nägime Norras, et EL on väga tugev läbirääkimispartner ja isegi suurriik nagu Suurbritannia ei suutnud kõnelustel kuigi palju võita,» ütles Ulf Sverdrup Norra Välissuhete Instituudist.

Ehkki Norra on Euroopa Liidu liikmesuse 1972. ja 1994. aasta referendumitel tagasi lükanud, on enamus praeguse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga rahul.

Valimiskampaania jooksul on EL-i teema taandunud, kuna Keskpartei, kes vahepeal küsitlustes juhtis, näeb oma toetust sulamas.

Sellest hoolimata nähakse võimalust, et EL-i teemal on mõju. «Tööpartei hoiab kindlasti EEA lepingu säilitamisest kinni,» ütleb Sotsiaaluuringute Instituudi poliitikateadlane Johannes Bergh, lisades aga, et see võib kaasa tuua järeleandmisi muudes valdkondades.

Sverdrupi sõnul võivad aga ühised teemad, eriti kliimasoojenemine, koostööd EL-iga hoopis tihedamaks muuta.